Arutelu:Jääksoo

Definitsioonis peaks olema öeldud, mis asi jääksoo on. Andres 23. oktoober 2011, kell 01:41 (EEST)[vasta]

Aitäh näpunäite eest. Nüüd peaks asi korras olema. TaunoTilk

Arvudele ja faktidele tuleks minu arvates lisata viiteid. Geonarva 23. oktoober 2011, kell 12:41 (EEST)[vasta]

Tänud sellegi mõtte eest. Lisasin viited. Kui seal leidub veel midagi, mis võiks viidet vajada, võib mulle teada anda. TaunoTilk

Mõned märkused: sidekriipsu (-) asemel tuleks kasutada mõttekriipsu (–), viited võiksid olla linkidega ("Mille arvel kaevandame turvast?") ja neid võiks olla palju rohkem, tasuks juurde lisada kirjanduse ja välislinkide alajaotused (eeldusel, et esineb täiendavat materjali, millele tasub viidata), kas võib loota ka täiendavate fotode lisandumist (nii Eesti jääksoodest kui ka mujalt), kas sama mõistet käsitletakse ka mõnes teises keeleversioonis (?), natuke tuleks kasvatada artikli mahtu. Muidu on aga artikli üldpilt üsna kena. Ivo 23. oktoober 2011, kell 15:19 (EEST)[vasta]

Tegin esimesed pisiparandused ära. Suurematega tegelen kohe, kui aega juurde tekib. Tauno

Kuna tänaseks neid enam ei eksisteeri pole täpselt teada, palju hetkel Eestis jääksoid üldse on. Hetkel arvatakse jääksoode pindalaks ligikaudu 20 000 hektarit Ei ole hea kasutada sõnu 'tänaseks', 'hetkel', 'hiljuti', sest lugeja ei saa aru, millisest hetkest on jutt. Allika dateering, artikli kirjutamise aeg ja lugemise aeg on ju erinevad. Tuleks kasutada nt "21. sajandi alguses", "1990. aastate keskpaigas", "2010. aasta suvel" vms.

Kuivendamise tõttu on veerežiim langenud looduslikust kuni poolteist meetrit sügavamale. Kas on mõeldud veetaset?

Mida on mõeldud "ökoloogilise elukeskkonna vähenemise" all?

(suurusega umbes 20-30m äär) Võiks paremini sõnastada.

Tõesti võiks lisada ka võõrkeelsetest allikatest pärit materjali. Adeliine 23. oktoober 2011, kell 19:36 (EEST)[vasta]

Nüüd võiks artikkel isegi valmis olla. Usun, et allkiaid on piisavalt, ning pikkust ka. Lisaks tegin arusaadavamaks ke need kohad, millele Adeliine tähelepanu juhtis. Tauno

Positiivseks pean seda, et on töö autor on suures koguses materjali läbi töötanud ja tunneb hästi vastavat valdkonda. Viiteid on töös palju ja ühele teemale mitmest erinevast allikast. Sisu oli väga hea ja kirjeldab hästi hetkelist olukorda Eestis. Pildid on teemale vastavad, eriti meeldib mulle doonoralalt taimsematerjali kogumise pilt.

Vormistamises muudaksin esimese alapealkirja, milleks on “Jääksoo on tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist”, see sobiks rohkem selle teema sissejuhatavaks osaks. Minu arvates võiks olla pealkirjaks näiteks “Jääksoode teke” või midagi sarnast. Rohkem vormistuses vigu ma ei tähelda.

Keeleline kvaliteet on hea, muudaksin pisut lauseehitust mõnes kohas. Sisse on lipsanud mõned kirjavead.

Doonoralalt taimematerjali kogumine – parem oleks vist taimsematerjali.

See toob kaasa väga rasked tingimused taastaimestumiseks ning ökoloogilise elukeskkonna vähenemise, sest looduslik soo pakub elupaiku väga paljudele looma- ja taimeliikidele. See lause on natuke segan ja edastab infot halvasti.

Jääksoo seda teha ei suuda. See on natuke ebatäpne, peaks täpsustama, mida jääksoo teha ei suuda.

Lisaks ei ole turvas taimede poolt enam seotud ning hakkab akumuleerumise asemel hoopis mineraliseeruma. Siin võiks kasutada ning asemel vaid, aga see ei ole kohustuslik.

Aastas mineraliseerub õhku umbes 2,5 miljonit tonni turvast. Kas saab öelda, et mineraliseerub õhku? Ma ei ole sellist väljendit kuulnud, kui see on õige, siis vabandan.

Seemneid kuivatatakse 24 tundin – n täht on ülearune.

Seega võib arvata, et kännasmustikas ei suuda rabas kasvada. Seega peaks raba lupjama. Sõna “seega” peaks ühes lauses asendama näiteks sõnaga “järelikult”.

Soouurimisvaldkondi- kirjutaksin selle sidekriipsuga soo-uurimisvaldkondi.

Lisaks veel Taani, Hollandi ja Saksamaa teadlastega. See lause on poolik.

40 cm sõgavusel - õ asemel peab olema ü.

Otstarbekas ei ole jääksoid taastada ka põllumajandusmaana, sest taimed ei saa sealt kätte vajalikke toitaineid. Muudaksin lausestust, kuna kaks eitust ei ole lauses hea.

Edu soovides! --Karamellike 11. november 2011, kell 14:52 (EET)[vasta]

Tänan märkuste eest. Muutsin probleemsed kohad ära! --TaunoTilk 11. november 2011, kell 15:40 (EET)[vasta]

Ma ei ole kindel, kas ingliskeelse nimetuse äratoomine alguses on vajalik, aga kui see on, siis peab see olema kaldkirjas. Mind millegipärast häirib lause "Ja suurest kahjust loodusele rääkida ei saa." See ei tundu olevat hea entsüklopeediline stiil. Kuna 21. sajandil viimaseid Eestis enam ei eksisteeri, pole .... Järgmises lauses samuti koma puudu. Eestis on suuremad põlengud toimunud 2006. aastal Sangla turbaväljadel ning 1990. aastate alguses Oru turbaväljadel. Kus on vaja (näiteks arvude vahel), peab olema mõttekriips (redigeerimiskasti alt saab võtta). Lauses "Lisaks ei ole turvas..." koma puudu. Kas H. Vilbaste eesnime on võimalik täies mahus esitada? frgamente ja 20. aastat tagasi on vigased. Lauses "Kui vesi on pinnast sügavamal..." on midagi puudu.

Linkida rohkem mõisteid ja nimesid ja mitte karta punaseid linke! Adeliine 14. november 2011, kell 22:03 (EET)[vasta]

Tegin vastavad parandused. TaunoTilk 15. november 2011, kell 12:35 (EET)[vasta]

2006. aastal, kui põlesid
Olukorras vesi on pinnast sügavamal kui 40 cm, enamus taimi rabas kasvada ei suuda. See lause läks veel hullemaks. Ma ei mäleta täpselt, mis minu arvates seal puudu oli. Võib-olla sõna "siis". Igatahes enamus → enamik. Adeliine 30. november 2011, kell 14:38 (EET)[vasta]