Arutelu:Intelligentsus

Kas sa pead intelligentsuse all silmas seda, mida mõõdetakse IQ-testiga või midagi muud? Siim 18:43, 21 Nov 2004 (UTC)

Jah, enam-vähem seda mõõdetaksegi. ENE esimese väljaande järgi mõõdetakse (õigemini "hinnatakse") intelligentsuse faktoreid, kuid nende kaudu mõõdetakse ju ka intelligentsust ennast.

Ei ole päris nii. Ühes mälust rääkivas raamatus (Endel Tulving, "Mälu") mainib maletajat, kes suudab meenutada ainult viimast viit minutit oma elust, aga mängib väga hästi. On IQ, IEQ, EQ jm. teste (sotsiaalne, emotsionaalne intelligentsus).--Tvali 20:14, 14 Mar 2005 (UTC)

Intelligentsus koosneb paljudest parameetritest ja mõne inimese puhul võib olla määravaks parameeter, mida IQ test ei arvesta -- IEQ puhul nt. antakse mitmenädalased ülesanded, sest kiirarvutaja ei pruugi alati olla tugev nt. teaduslikus töös ja vastupidi.--Tvali 20:14, 14 Mar 2005 (UTC)

Samuti on vajalikud intellektivõimed eri aladel erinevad.--Tvali 20:14, 14 Mar 2005 (UTC)

Võib eristada üksikisiku ja grupi intelligentsust, samuti intelligentsust erinevates olukordades (mis on täpsem, kui IQ test, sest hõlmab suure hulga omaduste korragakasutamist ja sisaldab võimalust, et ühe puudumine kompenseeritakse teisega).--Tvali 20:14, 14 Mar 2005 (UTC)

IQ test on üldiselt väga elukauge asi -- ehkki on õige, et kõrgema intellektiga inimene läbib selle suurema tõenäosusega, ei tohi seda mingil juhul kasutada intellektsuse määratlemisel, sest see arvestab paari üksiku omadusega paljudest.--Tvali 20:14, 14 Mar 2005 (UTC)

Olen varem selle peale öelnud, et IQ mõõdab IQ-d. Nii ei teki probleeme. Muidugi võime me ka intelligentsust defineerida läbi IQ, kuid tavaliselt seda ei tehta. Seega, jah intelligentsus ja IQ on natuke erinevad asjad, ehkki tugevalt seotud. Siim 20:26, 14 Mar 2005 (UTC)

Siin oli varem kirjutatud, et intelligentsus on kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Mulle tundus see käibefraasi esitusena ning seetõttu asendasin selle inglise viki vastava lause vaba tõlkega (mis on kindlasti ebatäiuslik). Kuigi ENE-s on asi täpsemalt kirjas, ei tahtnud ma sealt maha kirjutada, seetõttu jätsin selle lause niisugusel kujul, lootes, et teised artiklit edasi arendavad. Raskusi valmistas mulle väljendi comprehending ideas and language tõlkimine. Alternatiiviks oli artikkel kustutada, ja ma ei tea, kas ma tegin õigesti. Ja lõpuks, ENE-s oli öeldud, et on palju arvamusi selle kohta, mis intelligentsus on, ning üks neist ütleb, et intelligentsus on kohanemisvõime. Andres 19:29, 21 Nov 2004 (UTC)

Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord

Kas see loetelu on ammendav või lihtsalt algus. Minu meelest on palju muidki asju, mis mõjutavad intelligentsust. Näiteks vanus, rass, sugu jne. Siim 08:46, 14 Mar 2005 (UTC)

intelligentsust küll rass ega sugu ei mõjuta.

Olen psühholoogia aluseid ülikoolis õppinud ja võin öelda, et mõjutab ikka küll. On tehtud uurimusi ja leitud, et mustanahaliste IQ on oluliselt madalam valgete ja asiaatide omast. Sellistest asjadest rääkimine ei ole lihtsalt korrektne ja tavaliselt seda ei tehta, kuid Vikipeedias ei tohiks minu meelest sellest hoolida. Soo kohta niipalju, et meeste IQ väärtused on naiste omast märksa hajuvamad. Kõrge ja madala intelligentsusega mehi on tunduvalt rohkem kui kõrge ja madala intelligentsusega naisi. See seletab seda miks teadlased ja idioodid enamasti meessoost on. Siim 19:56, 14 Mar 2005 (UTC)

Need minu teada kinnitamata uuringud. Kindlalt pole tõestatud.--Mona 20:14, 14 Mar 2005 (UTC)

Selliseid asju ongi väga raske tõestada, sest see vaene teadlane, kes seda väita julgeks saaks kohe rassisti ja seksisti sildi külge. Mis puutub rassi ja IQ suhtesse, siis olen nõus, et on palju probleeme. Näiteks võivad küsimused olla koostatud valgete poolt ja mõningaste kultuuriliste erinevuste tõttu ka valgetele paremini mõistetavad olla, aga mis puutub meeste ja naiste IQ erinevusse, siis see peaks olema üsna kindel asi. Kui ikka korduvad mõõtmised annavad koguaeg samu tulemusi, siis pole vist põhjust kahelda. Muide, ma pole midagi öelnud suure hulga inimeste keskmise IQ ja soo suhte kohta. See on tõesti ebaselge ja ma olen kuulnud mõlematpidi arvamusi. Siim 20:24, 14 Mar 2005 (UTC)

Intelligentsuse all mõeldakse ka andekust. Viimasel ajal kasutataksegi rohkem seda mõistet. Mis oleks kui teha ka ümbersuunamine?--Mona 17. aprill 2006, kell 08.43 (UTC)

Ma ei saa täpselt aru, mida Sa mõtled, aga intelligentsus ja andekus on ikkagi erinevad mõisted, mistõttu peaksid olema ka eraldi artiklid. Andres 17. aprill 2006, kell 08.56 (UTC)

Ei need on ikka üks ja seesama- intelligentsus ehk andekus. Just viimasel ajal on igal pool loovuse ja andekuse raamatutes käsitletud neid ühtse mõistena. Nt emotsionaalne intelligentsus-emotsionaalne andekus. Aga see on uuemates raamatutes, äkki tõesti varem oli kaks erinevat mõistet. Kuigi kui ma praegu mõtlen väljendile inteligentne inimene siis ma ei kujuta ette, et ma mõtlen temast kui andekast inimesest. Ah ma ei teagi, aga tahaks selgust saada küll :)--Mona 17. aprill 2006, kell 09.18 (UTC)

Tekstis on ju öeldud, et intelligentsus on üldine vaimne võimekus. Andekas aga võib olla ka spetsiifilisel alal ja mittevaimsel alal.

Arvan, et emotsionaalset intelligentsust on hakatud nimetama emotsionaalseks andekuseks sellepärast, et ta ei ole intelligentsus selles mõttes, nagu selles arttiklis on kirjutatud. Andres 17. aprill 2006, kell 09.26 (UTC)

Minu meelest peaks liitma artikliga aru (liitmise kohta peaks olema ka mall, aga ma ei leia seda üles)--Rünno 22. aprill 2009, kell 16:47 (UTC)

Ei poolda liitmist. Sõna "aru" kasutatakse terminina ainult filosoofias (või vähemalt räägitakse artiklis Aru ainult filosoofia mõiste(te)st, ja ka intellekt ja intelligentsus pole sama asi. Andres 22. aprill 2009, kell 20:25 (UTC)

Intelligentsuse ja intellekti mõiste erinevust ei tohiks ähmastada, nagu link tehisintellektile teeb. Andres 22. aprill 2009, kell 20:45 (UTC)

Vastuolud intelligentsuse määratluste vahel võivad tekkida sellelt pinnalt, kas rääkida inimese üldisest vaimsest võimekusest, mis on võibolla liigi universaalne tunnus, või selle üldise vaimse võimekuse erinevatest kontekstispetsiifilistest rakendustest (õppimine; nähtuste kategoriseerimine; probleemilahendamise strateegiad jne). (René Mõttuse slaidilt)

Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis teiste asjade kõrval, sisaldab endas võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest mõistetest, õppida kiiresti ja võtta arvesse eelnevat kogemust. See ei ole kitsalt “akadeemilised vilumused”, vaid laiem võime mõista ja aru saada sellest, kuidas on ümbritsev maailm korraldatud ja kuidas see toimib.” Gottfredson, 1997, lk 13; tõlge J. Allik

--Tiuks 18. mai 2010, kell 12:57 (EEST)[vasta]

Seetõttu võib oletada, et kõrgem intelligentsus võib aidata kaasa tunnetuslikku empaatiat mõõtvates testides kõrgemate skooride saamisele.

Millist infot edastab siin lauses see teine "võib"?

Kas sellega on samaväärne lause: "Seetõttu võib oletada, et kõrgem intelligentsus ei pruugi aidata kaasa tunnetuslikku empaatiat mõõtvates testides kõrgemate skooride saamisele." --Wkentaur (arutelu) 3. märts 2024, kell 12:07 (EET)[vasta]