Arutelu:Ilpla

Mille poolest see läbipaistvam on? Me ju lingimegi olemasolevatele pealkirjadele. Tühja tööd pole mõtet teha. --Epp 19. aprill 2016, kell 09:32 (EEST)

ilmselgelt läbipaistmatu link, vt Eri:Diff/4408337. Samas nõus, et neid on meie vikis tuhandeid ja seetõttu v-o tõesti tühi töö. Punaste linkide puhul lihtsalt jäävad eriti silma--Estopedist1 (arutelu) 20. aprill 2016, kell 21:40 (EEST)

Läbipaistmatu lingi all peetakse tavaliselt silmas seda, et lingi tekst ei tähenda üks-ühele seda asja, mille juurde link viib. Antud juhul ju tähendas. 90.190.59.240 21. aprill 2016, kell 18:56 (EEST)

Jah, see on n-ö leebe lähenemine läbipaistmatule lingile, sest sisuliselt viib sellise lähenemise korral link samasse kohta. Mu meelest tuleks aga alati seda n-ö leebet lähenemist vältida, kui on võimalik link hoida täiesti läbipaistvana. Alati lingi täiesti läbipaistvana hoidmine ei õnnestu, aga need on erandjuhtumid--Estopedist1 (arutelu) 22. aprill 2016, kell 23:28 (EEST)

Kelle jaoks see läbipaistvam on? Kui lugeja lingile vajutab, satub ta nüüd ümbersuunamise kaudu samale lehele, kuhu ta varem oleks otse sattunud. Ta isegi ei märka seda. Mis mõte sellel on? Ei ole mõtet mingeid kummalisi süsteeme hakata ainuisikuliselt juurutama. Kus on räägitud mingitest leebetest ja muudest lähenemistest? Ja üldine põhimõte on ikkagi see, et asjatuid muudatusi ei tehta. Tühjad ja mõttetud "parandused" reostavad viimaseid muudatusi ja teevad teistele tööd juurde, sest neid ei saa kõigele lisaks ju ka usaldada ja kõik tuleb üle kontrollida. --Epp 22. aprill 2016, kell 23:39 (EEST)

ei mõista, mida tahad öelda. See muudatus Eri:Diff/4408337 teeb lingi täiesti läbipaistvaks ja nii tuleb alati teha, kui see on võimalik--Estopedist1 (arutelu) 23. aprill 2016, kell 18:10 (EEST)

Üldist arusaamist ega kokkulepet, et sellised muudatused teevad lingi "läbipaistvamaks" lihtsalt ei ole. Erinevates kontekstises võivad tekstis kasutamiseks paremini sobida erinevad sünonüümid. Siis on sageli lingiga ära näidata, milline on näiteks levinum põhikuju (artikli pealkiri). Või kui sobivam sünonüüm viitab millestki muust rääkivale artiklile, siis see ei tähenda seda, et "läbipaistvuse" huvides justkui ei saaks seda sünonüümi parasjagu tekstis kasutada. 90.190.59.92 24. aprill 2016, kell 18:37 (EEST)

Ma pooldan küll seda, et kui kasutatakse mõne asutuse kunagist nime, siis on ka lingis ka see nimi. Andres (arutelu) 24. aprill 2016, kell 18:51 (EEST)

No praegu igatahes pole miski üldse kuidagi läbipaistev. See link viib ümbersuunamise kaudu lehele, kust ei selgu, miks sinna üldse pidi sattuma. Ja üldisemalt selle "läbipaistva süsteemi" kohta – kas see on kõigil juhtudel ka loetavuse arvel õigustatud? Kas ka siis, kui lingitakse omadussõnadele ja käändes vormidele? Kas hakataksegi kõigelt võimalikult ümbersuunamisi tegema? Ja mõnel juhul tehakse pidulik erand, sest see on mingi teine, "nutikas süsteem", ja parandatakse vastupidi? --Epp 24. aprill 2016, kell 19:17 (EEST)

Tõsi, et tollelt lehelt see ei selgu. Aga siis samamoodi ei selguks, kui oleks siin tolle artikli pealkiri. Läbipaistvus minu meelest ei puutu asjasse. Selle kohta ma ei oska midagi öelda.

See, et endistelt nimedelt on ümbersuunamised, on meil kokku lepitud, eks ole? Omadussõnadelt ja käändevormidelt me pole ümbersuunamisi teinud, sest need ei saa niikuinii artiklipealkirjad olla (mõnel erandjuhul muidugi on). Selliste linkide ümbertegemist ma ei poolda. Muidu, kui lingid viivad niikuinii samasse kohta, siis neid tingimata muutma ei pea, aga minu meelest oleks hea, kui kohe pandaks nii, nagu on, mitte uue nime järgi. Siis saaks näiteks ka vaadata, mis mingile nimele lingib. Andres (arutelu) 24. aprill 2016, kell 20:13 (EEST)

Siin ju tekib aeg-ajalt ümbersuunamisi omadussõnadelt ja nt omastavas käändes sõnadelt. Ma kustutan need tavaliselt ära. Jah, linkimisel võib varasemaid nimesid arvestada, aga kui meil kokkulepet pole, ei tohiks neid asju läbivalt muutma hakata. Pean silmas üldse kogu seda läbipaistvuskampaaniat; vaatasin selle pilguga nt mõnda enda tehtud artiklit, ja kui neid hakataks samal viisil ümber lingistama, kaob minu jaoks mõte üldse millegi sõnastamisega vaeva näha. --Epp 24. aprill 2016, kell 20:26 (EEST)

Mina ka selliseid ümbersuunamisi ei teeks. Ja nende kustutamise vastu ma ka ei ole.

Aga lepime siis kokku. Mis Sinu ettepanek on?

Too mõni näide, kuidas lingi muutmine sõnastuse sobivust mõjutab. Andres (arutelu) 24. aprill 2016, kell 20:54 (EEST)

Nt kui kirjutada lingi nähtavas osas pikalt välja kõik pealkirjad, kus artiklipealkirjas on nt asula nimi, aga tekstis seda viis korda korrata oleks kole. --Epp 24. aprill 2016, kell 21:13 (EEST)

Minu meelest meil see kokkulepe juba kunagi oli, et õiget õigeks ei muudeta. Sellest võikski lähtuda, kui just pole tegemist stiililise ühtlustamisega sama artikli piires. --Epp 24. aprill 2016, kell 21:13 (EEST)

Pealegi, praegu tehakse mõnel juhul ju vastupidi – artiklis on valesti või kuidagi teisiti kirjutatud märksõna, ja selle asemel, et see õigeks muuta, tehakse sellelt ümbersuunamine. Seda võib ka mitteläbipaistvaks pidada, kui linki vaadates ei saa teada, mis pealkirjaga artiklisse satud. --Epp 24. aprill 2016, kell 21:13 (EEST)

Ma ei saa sellest näitest hästi aru. Kus see näiteks on?

Nojah, õiget muudetakse õigeks ainult juhul, kui on tarvis stiili parandada. Ma ei hakka parandama, aga ise ma kirjutan nii, et lingin ümbersuunamisele.

Kui on vale, siis peaks muidugi teksti ennast parandama. Aga ümbersuunamised nimekujudelt, mida allikates tegelikult kasutatakse, on minu meelest kasulikud.

Jah, seda võib ju teada tahta küll, millise pealkirjaga artiklisse satutakse. Selle peale ma pole mõelnud. Andres (arutelu) 24. aprill 2016, kell 21:48 (EEST)

Näiteks - Eesti valitsuse istungil osalesid Eesti peaminister, Eesti välisminister, Eesti majandusminister, Eesti rahandusminister, Eesti keskkonnaminister jne. See muidugi ei käi siinse juhtumi kohta, aga on osa sellest läbipaistvustamisest. --Epp 24. aprill 2016, kell 21:59 (EEST)

Mind häiribki rohkem see, et ma ei tea, mis artiklisse ma satun. Kui lingi nähtav osa ja link ise pole samad, võib enamasti aimata, miks see nii on. Ja paljudel juhtudel jääb see paratamatuks. Kui läbipaistvuse all pidada silmas seda, et lingi nähtav ja nähtamatu osa on samad, siis seda pole niikuinii võimalik saavutada. --Epp 24. aprill 2016, kell 21:59 (EEST)

Esimeses näites peavad muidugi lingi alune ja pealne erinevad olema. Teksti ei pea linkide pärast ümber tegema (mina küll mõnikord teen seda, kui ma ei viitsi teha teistsugust lingialust või on tarvis lisada link, millele loomulikku kohta pole).

Ma ei arva üldse, et nähtav ja nähtamatu osa ei tohi sõnastuselt lahkneda. Kindlasti aga peab lugeja nähtava järgi oskama aimata, kuhu link viib, muidu ta võib arvata, et link viib asja juurde, mis teda ei huvita.

Praegusel juhul on minu meelest selge, et link viib kooli artiklisse ning kui kooli nimi on muutunud, siis artiklil on teine pealkiri. Andres (arutelu) 24. aprill 2016, kell 22:23 (EEST)