Arutelu:Grizelda Kristiņ

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

"oli viimasena elus olnud liivlane, kellele olid liivi keelt õpetanud vanemad." Võib-olla oleks õigem kirjutada: viimane liivi keelt emakeelena vallanud liivlane. Velirand (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 13:55 (EEST)[vasta]

See oleneb faktidest, mida mina ei tea. See võib olla täpsem, sest emakeel võib ka teisiti külge tulla (vähemalt kasuvanematelt või lastekodust). Rääkimata sellest, et võidakse õppida ühelt vanemalt. Andres (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:03 (EEST)[vasta]
Lätikeelses vikipeedias on igatahes kirjutatud: viņa bija pēdējā lībiešu valodas runātāja, kam tā bijusi dzimtā valoda. Velirand (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 14:40 (EEST)[vasta]
See pole vist täpselt teada, kes kui palju talle õpetas ja allikad räägivad ikkagi viimasest emakeelsest liivlasest. Aga mul on küsimus hoopis nime kohta - miks Kristiņ, mitte Kristiņa? Guugeldades tulevad mõlema variandiga allikad. Kristiņ on vist liivipärane, Kristiņa lätipärane, aga kumb ametlik oli? Läti riik pole tavaliselt läti keele seisukohast grammatiliselt ebakorrektseid nimevorme sallinud. --Minnekon (arutelu) 13. oktoober 2016, kell 15:32 (EEST)[vasta]
Viimane liivi keelt emakeelena kõneleja ~ valdaja ei pruugi veel olla syndinud, liivi keele praegune taaselustamine neil aastatel Riias ja mujal annab huvitavaid tulemusi, mis ei paindu enam nii hästi väheste väljasurevate vanainimeste loo sisse. Ka ligikaudu 250 praeguse liivlase käitumine võib olukorda muuta. Olen näinud videosalvestusi liivi pere lapsest, kes liivi keelt räägib. Kas see on emakeel? Kas see on valdamine? Mida mõeldakse täpsemalt a) emakeele, b) valdamise all ja millistele konkreetsetele autoriteetidele nende mõistete definitsioonid toetuvad? Kas neis valitseb piisav konsensus, et sellistes faktiväidetes kindel saaks olla? Lätikeelne Vikipeedia iseenesest ei pruugi liivi asjades olla kõige parem autoriteet.
Nimekujusse ei pruugi Läti riik väga puutuda, sest Grizelda Kristiņ elas suure osa oma elust Kanadas. Liivikeelses kirjanduses tarvitatakse tema kohta liivipärast nime, eestikeelses tihtpeale samuti. Ja õigupoolest kasutatakse ka teiste Läti passi kasutanud või kasutavate liivlaste kohta liivikeelses kirjavaras liivipäraseid nimesid. Ma ei näe põhjust lätikeelsetest nimekujudest lähtuda. -- Ohpuu (arutelu) 24. oktoober 2017, kell 05:38 (EEST)[vasta]
Ma lähtuks ennekõike eestikeelses kirjanduses kasutatavast kujust, mis guugeldamise järgi on ehk tõesti veidi tihedamini Kristiņ kui Kristiņa. Aga võibolla on nimede puhul Vikipeedias mingi erireegel kokku lepitud. --Minnekon (arutelu) 18. november 2017, kell 13:41 (EET)[vasta]
Ei ole erireeglit. Andres (arutelu) 18. november 2017, kell 20:12 (EET)[vasta]