Arutelu:Gümnaasium

loob võimalused

Segane sõnastus. Arvaks pigem, et see tähendab "valmistab ette". Andres 4. juuli 2006, kell 17.49 (UTC)

Üldkeskharidust andev kool ei pruugi olla gümnaasium. Andres 4. juuli 2006, kell 17.49 (UTC)

Artiklis peetakse silmas ainult tänapäeva Eesti olusid. See on eksitav. Andres 4. juuli 2006, kell 17.49 (UTC)

Tundub ka, et siin on ühte patta pandud koolitüüp ja haridusaste. Andres 4. juuli 2006, kell 17.52 (UTC)

Panin praegu gümnaasium ehk keskkool ja hakkan juba kahtlema. kas järsku on siiski mingid erinevused? avjoska 15. juuli 2006, kell 07.26 (UTC)

Minu meelest ei saa gümnaasium ja keskkool igas suhtes sama olla. Näiteks gümnaasiumi nime ei tohtinud vähemalt alguses kõik keskkoolid kanda. Andres 15. juuli 2006, kell 07.51 (UTC)

Rääkimata muidugi sellest, et vahepeal Eestis gümnaasiumi mõistet ei olnud. Andres 15. juuli 2006, kell 07.52 (UTC)

Lugesin põhikooli- ja gümnaasiumiseadust: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=952140. Keskkooli mõistet seal eraldi ei ole. Kopeerin praegu siia 2 paragrahvi, milles on artikli jaoks kasulikku infot.

§ 2. (1) Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise.

(2) Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on 1.-9. klass. Hariduse kättesaadavuse ja koolikohustuse täitmise tagamiseks võidakse moodustada algkoole (sealhulgas lasteaed-algkoole), milles sõltuvalt vajadustest ja võimalustest võivad olla 1.– 6. klass, ning lasteaed-põhikoole.

(3) Gümnaasium on kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10.-12. klass. Gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks.

(4) Kool käesoleva seaduse tähenduses on:

1) lasteaed-algkool;

11) lasteaed-põhikool;

2) algkool;

3) põhikool;

4) gümnaasium;

5) gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse;

6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

(5) Kooli nimetus ei pea sisaldama sõna «gümnaasium» või «põhikool».

§ 3. (1) Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed on:

1) I kooliaste - 1.-3. klass; 2) II kooliaste - 4.-6. klass; 3) III kooliaste - 7.-9. klass; 4) gümnaasium - 10.-12. klass.

ML 11. märts 2007, kell 22:32 (UTC)

Vaidlustan väite, nagu oleks keskkool gümnaasiumi vananenud nimetus. Eesti ajal olid keskkool ja gümnaasium kaks erineva astme haridusinstitutsiooni:

§ 1. Keskkool moodustab ühtluskooli teise järgu. Tema ülesandeks on haritud kodanikkude kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine gümnaasiumidesse ning teistesse vastavatesse õppeasutistesse astumiseks. [1] ja

§ 1. Gümnaasium moodustab ühtluskooli kolmanda järgu. Tema ülesandeks on haritud kodanikkude kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine ülikooli ning teistesse kõrgematesse õppeasutistesse astumiseks. [2] --Improvisaator 25. september 2008, kell 11:21 (UTC)

Endiselt ainult siin ja praegu. Andres 17. veebruar 2010, kell 13:30 (UTC)

Muideks ka praegu on keskkoolid Eestis täiesti olemas (Parksepa, Kuusalu, Viimsi, ...). Seadused ei näe ette, et kooli nimes peaks olema kindlasti sõna "gümnaasium" samas ei tohi koolinimi ja selle sisu minna vastuollu. Seega olen nõus, vaid niipalju, et sõna varem kustutada.

Siin ja praegu? Ei saa päris täpselt aru, millele tähelepanu juhid, aga mujal on kindlasti teine kultuurilooline taust ja seadusandlik taust. Seetõttu oleks vist mõtekam soovijal kasutada mõnda wikit teises keeles või hakata siia vorpima lõputult artikleid Gümnaasiumid Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, ... Burkina Fasos. --Hälvik 17. veebruar 2010, kell 14:29 (UTC)

Selle artikli sisu ei ole minu arvates õige piirata sellega, mida Eestis praegu mõistetakse gümnaasiumi all. Need asjad ei pea olema eraldi artiklites. Andres 17. veebruar 2010, kell 15:25 (UTC)

Olgu õppekava kehtib vaid Eestis. Muu peaks kõik väikeste mööndustega olema üldkehtiv. Okey Saksamaal on 13 klassi ... Mis veel?--193.40.5.245 25. veebruar 2010, kell 18:15 (UTC)

Juba artikli ülesehitus peaks olema selline, et kõigepealt räägitakse gümnaasiumist üldse ja alles spetsiaalses alajaotuses räägitakse gümnaasiumist Eestis. Ja ka Eestis on varem olnud teisiti.

Mis puutub klasside arvusse, siis neid oli vanasti vist hoopis kuus. Andres 26. veebruar 2010, kell 07:45 (UTC)

Haridusastme ja koolitüübi kohta peaksid olema eraldi artiklid. Andres 26. mai 2010, kell 09:24 (EEST)[vasta]

Sisulistest väidetest[muuda lähteteksti]

Gümnaasiumi lõpetamine [...] on eelduseks [...] kutseõppeasutustesse pääsemiseks. – kutsekooli võib ju põhiharidusega ka minna. --kanakukk (arutelu) 20. märts 2012, kell 22:20 (EET).[vasta]