Arutelu:Fjord

Mulle tundub, et määratlus "liustikutekkeline" on ebamäärane. Minu meelest võib ka tunnelorgusid, mis tekivad liustikujää sulamisveest tingitud erosiooni tagajärjel, nimetada liustikutekkelisteks. Andres 14. oktoober 2006, kell 23:52 (UTC)

Sain nüüd aru, et eristatakse liustiku- ja liustikusulamisveetekkelisi pinnavorme. Panin lingi "liustikutekkeline pinnavorm", aga kas fjordi võib nimetada pinnavormiks? Andres 16. oktoober 2006, kell 17:45 (UTC)

Jah, fjord on ka pinnavorm. Siim 16. oktoober 2006, kell 17:57 (UTC)

Fjord on lahe liik, aga tekkis ta nagu pinnavorm ja oli üleujutanud. Geonarva 16. oktoober 2006, kell 18:00 (UTC)

---

Sõnaraamatute järgi nimetatakse fjordi ka lõhanguks, aga geoloogias on sellel sõnal võib-olla ka teine tähendus. Andres 21. september 2007, kell 10:38 (UTC)

Minu tunnetuse järgi on lõhang laiema tähendusega. Ka maismaal asuvat kuristikku võiks ju lõhanguks nimetada? Siim 22. detsember 2008, kell 14:01 (UTC)

---

ENE järgi võib fjord olla ka väin. Andres 12. aprill 2008, kell 07:40 (UTC)

Täiesti võimalik, et mõned praeguseks mere poolt üleujutatud endised liustiku liikumisteed on saanud väinadeks. Ma ise küll ei tea ühtegi konkreetset näidet. Siim 22. detsember 2008, kell 14:01 (UTC)

---

Üks lause oli asendatud lausega:

Jääliustik on võimeline kulutama oma põhja suure sügavuseni allapoole oma suuet.

Andres 22. oktoober 2008, kell 17:30 (UTC)

---

Sellisel valikul pole minu meelst mõtet. See võiks olla alguseks fjordide loendile, mis sisaldaks detailsemat infot. Siim 22. detsember 2008, kell 13:52 (UTC)

Mõned fjordid

Nimi	Asukoht	Pikkus (km)	Laius (km)	Sügavus (m)
Sogne fjord	Norra	219	6	1308
Hardangeri fjord	Norra	183	10	750
Trondheims fjord	Norra	137	24	600
Nærøyfjord	Norra	113	5	565
Milford Sound	Uus Meremaa	19	3	390
Portland Chanal	Alaska (USA)	145	3	385
Loch Morar	Šotimaa (Suurbritaania)	19	3	310
Sageney	Québec (Kanada)	120	5	30