Arutelu:Elektronide transpordiahel
pealkiri[muuda lähteteksti]
Ivo, aitäh artikli eest, mille vajalikkuse üle varem diskuteerisime (Arutelu:Mitokondriaalne hingamisahel). Kas saaksid lisada allika, millele tuginedes pealkirja valisid? Lugesin raamatust "Biokeemia lühikursus" 2016 https://biokeemiaselts.ee/biokeemia-opik/, kus vastavale teemale oli pandud nimi Elektronide transpordiahel. Nimelik (arutelu) 15. veebruar 2023, kell 21:27 (EET)
Vabandan. See minu eelnev küsimus tundub, paistab tähenärimisena. Selgitan. Minu arvates on täpne allikalepõhinev, viidatav info oluline, nagu on seda ka korrektne artikli nimi (esmane otsing veebis). Näitena detaili olulisusest on artikli päises oleva lause osa: Protsessi tulemusena tekib prootongradient, mis võimaldab oksüdatiivse fosforüülumise käigus toota... See fosforüülumine on sarnane teema. Pole selge, kust selline termin on võetud (fosforüülumine, mitte fosforüülimine) ja Vikipeedia aitab kaasa selle levitamisele. Seega olgem infot jagades selged ja täpsed.--Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 21:48 (EET)
Paistab, et enwiki artikli pealkiri (Electron transport chain) on nö otse eesti keelde üle toodud. Või on olemas allikas, millele saab pealkirjaks valitud vormi suhtes tugineda? Ja kõik sõnad kokkukirjutatud kuju pole ma ka tekstides kohanud. Palun viiteid. --Nimelik (arutelu) 18. veebruar 2023, kell 21:52 (EET)
- Isegi too artikkel kasutab kuju "elektronide transpordi ahel" ja seega jääb mulle pehmelt öeldes arusaamatuks, et kuidas sul selline küsimus üldse tekib ja misspärast püüad vihajat nagu ma siin mingi omaloominguga tegeleks. Praktikas on muidugi seda kirjutatud õige mitut moodi ja igale asjale leiaks mõne allika. Nt lahkukirjutamisel oleks üks esimesi vasteid see, kui asja Googlest otsima hakata. Mis puutub terminisse Oksüdatiivne fosforüülumine, siis mine palun vaidle see tolle artikli arutelus selgeks ja siis teab ka seda, et kuidas seda mujal kasutada. Mina olen näinud igasuguseid variante ning ma ei ole keeleteadlane (ja üldiselt ei tea ka keskmine loodusteadlane mitte midagi sellest, et kuidas peaks mingeid mõisteid ikka täpselt eesti keeles kirjutama). Ivo (arutelu) 19. veebruar 2023, kell 02:13 (EET)
- Jah, ma imestangi, et mille järgi sinu mainitud too artikkel oma terminid ja nende terminite nö eelistatud kuju on valinud. Artiklist ei selgu, et millistele allikatele tuginedes on just sellised valikud tehtud. Päises on viide raamatule, mis on inglisekeelne: Tymoczko, Berg, Stryer (2013). Biochemistry. A Short Course. Sellest raamatust ei saa ju viiteid eestikeelsete terminite kohta. See raamat on tõlgitud eesti keelde aastal 2016. Biokeemia lühikursus. (https://biokeemiaselts.ee/biokeemia-opik/) ja selles raamatus on bioloogid tõlkinud mõiste nii: Elektronide transportahel. Minu meelest on see paljude bioloogide ja toimetajate läbitöötatud tekst. Kui me Vikipeedias seda kirjaviisi ei järgi, siis mind huvitab, et millise allika kirjaviisi me järgime. Sinu saadetud dokument on hea, põhjalik. Aitäh. Aga ma ei suutnud leida selle autorit ja aastat, millal see on koostatud. Ma ei näe, miks peaks just sealse kirjaviisiga termin olema Vikipeedia kui avaliku teabeallika esimene valik. Seda enam, et väljendit on kasutatud vaid korra tekstis. Minu arvates tuleks kasutada üldkasutatavat terminit, mis pärineb kaasaegsest kõrgkooli õpikust ja millele saab viidata. Nimelik (arutelu) 22. veebruar 2023, kell 00:02 (EET)
- Sõnu eraldi harilikult ei viidatagi artiklites. Et erisugused variandid on kasutusel, näeb kas või guugeldades. Ei tundu, et ükski neist eestikeelsetest variantidest oleks teistega võrreldes märkimisväärselt enam levinud või üldkasutatav. Ilmset keeleviga ka ära toodud variantide juures ei paista. Sellest lähtudes pole kuigivõrd vahet, millist varianti eelistada. Võib-olla keegi siin oskab terminiõpetusest lähtuvalt analüüsida, milline variant oleks parem ja võib-olla saaks sellest lähtuvalt otsustada.
- Eks õppematerjalina ülikooli kodulehele riputatud materjali autor ole tõenäoliselt samuti asjatundja. Et õpik on eeldatavasti toimetatud, annab ehk küll veidike enam põhjust sealset varianti eelistada. Küllap võid pealkirja vastavalt muuta. Aga veelkord, see et õpikus on ühtmoodi, ei tähenda iseenesest et mujal kasutatud variante tuleb valeks pidada. Pikne 22. veebruar 2023, kell 22:11 (EET)
- Ma ei pea teisi variante valeks. Lihtsalt oleks hea kui artikli pealkiri oleks viidatava autoriteetse allika järgi valitud. Praegu on kõik-sõnad-eraldi variant ja kõik kokkukirjutatud variant. EKI pakub ingliskeelse termini electron transport chain tõlkeks elektronide transportahel https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/elektronide%20transportahel/1. Samasugune on ka kõrgkooli õpiku termin. Minu arvates oleks loogiline see pealkirjaks valida. Nimelik (arutelu) 23. veebruar 2023, kell 16:51 (EET)
- Täpsustan. Ülalmainitud kõrgkooliõpiku (Biokeemia lühikursus 2016) termin: Elektronide transpordiahel. Nimelik (arutelu) 27. veebruar 2023, kell 23:41 (EET)
- Vastan endale tuhka-pähe-raputades, et värskes, põhjalikus raamatus fotosünteesi ja mitokondrite tööd käsitlevas raamatus ("Elu energia" Agu Laisk. Tartu Ülikooli Kirjastus 2023. ISBN 9789916271445) on kasutusel termin elektronitranspordiahel (lk 295, 525). Nimelik (arutelu) 2. aprill 2023, kell 19:17 (EEST)
- Jah, ma imestangi, et mille järgi sinu mainitud too artikkel oma terminid ja nende terminite nö eelistatud kuju on valinud. Artiklist ei selgu, et millistele allikatele tuginedes on just sellised valikud tehtud. Päises on viide raamatule, mis on inglisekeelne: Tymoczko, Berg, Stryer (2013). Biochemistry. A Short Course. Sellest raamatust ei saa ju viiteid eestikeelsete terminite kohta. See raamat on tõlgitud eesti keelde aastal 2016. Biokeemia lühikursus. (https://biokeemiaselts.ee/biokeemia-opik/) ja selles raamatus on bioloogid tõlkinud mõiste nii: Elektronide transportahel. Minu meelest on see paljude bioloogide ja toimetajate läbitöötatud tekst. Kui me Vikipeedias seda kirjaviisi ei järgi, siis mind huvitab, et millise allika kirjaviisi me järgime. Sinu saadetud dokument on hea, põhjalik. Aitäh. Aga ma ei suutnud leida selle autorit ja aastat, millal see on koostatud. Ma ei näe, miks peaks just sealse kirjaviisiga termin olema Vikipeedia kui avaliku teabeallika esimene valik. Seda enam, et väljendit on kasutatud vaid korra tekstis. Minu arvates tuleks kasutada üldkasutatavat terminit, mis pärineb kaasaegsest kõrgkooli õpikust ja millele saab viidata. Nimelik (arutelu) 22. veebruar 2023, kell 00:02 (EET)
- Isegi too artikkel kasutab kuju "elektronide transpordi ahel" ja seega jääb mulle pehmelt öeldes arusaamatuks, et kuidas sul selline küsimus üldse tekib ja misspärast püüad vihajat nagu ma siin mingi omaloominguga tegeleks. Praktikas on muidugi seda kirjutatud õige mitut moodi ja igale asjale leiaks mõne allika. Nt lahkukirjutamisel oleks üks esimesi vasteid see, kui asja Googlest otsima hakata. Mis puutub terminisse Oksüdatiivne fosforüülumine, siis mine palun vaidle see tolle artikli arutelus selgeks ja siis teab ka seda, et kuidas seda mujal kasutada. Mina olen näinud igasuguseid variante ning ma ei ole keeleteadlane (ja üldiselt ei tea ka keskmine loodusteadlane mitte midagi sellest, et kuidas peaks mingeid mõisteid ikka täpselt eesti keeles kirjutama). Ivo (arutelu) 19. veebruar 2023, kell 02:13 (EET)
kloroplastid[muuda lähteteksti]
See leiab aset kloroplasti sisemembraani sissesopistustel. Minu teada on elektronide transpordiahel kloroplastides tülakoidide membraanis, mis jääb luumeni ja strooma vahele. Seal toimuvad fotosünteesi valgusreaktsioonid.--Nimelik (arutelu) 15. veebruar 2023, kell 21:43 (EET)
Minu teada räägitakse mitokondrite puhul sisemembraani sissesopistustest. Tülakoidide valgusreaktsioonide puhul pole ma membraani sissesopistustest kuulnud. Vabandan kui eksin. --Nimelik (arutelu) 16. veebruar 2023, kell 22:06 (EET)
- Tülakoid ongi kloroplasti sisemembraani sissesopistus. Ivo (arutelu) 19. veebruar 2023, kell 02:18 (EET)
- Ole hea, vaata jooniselt, mis on kloroplasti sisemembraan. https://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast#/media/Fail:Chloroplast.svg (joonisel nr 3). Sisemembraani sissesopistusest räägitakse mitokondrite puhul. Kui ma eksin, palun saada link allikale, kus räägitakse kloroplasti sisemembraani sissesopistusest (mõeldes tülakoidi membraani, kus on elektronide transpordiahel, kus fotosünteesi valgusreaktsioonid toimuvad). Nimelik (arutelu) 21. veebruar 2023, kell 23:09 (EET)
