Arutelu:Elatustase
Eesti kohta ei saa nii näidata, kuna ära pole toodud kõik Euroopa riigid... ja tegelikult on tegemist viites päris suvalise riikide loeteluga. - Melilac (arutelu) 2. november 2017, kell 19:03 (EET)
Ebakindel allikas[muuda lähteteksti]
Siin siis järgmine tekst:
- Juhan Sillaste hinnangul hakkas elatustase 1992. aasta teisel poolel veidi tõusma, kuid 1994. aastal tõus peaaegu seiskus. Langema hakkas elatustase 1995. aastal ning 1997. aastal veidi tõusis. 1998. aasta teisel poolel hakkas see jälle langema. 1999. aastast on elatustase hakanud järk-järgult paranema.[7]
- 1996. aastal tehti uuring, mille tulemuseks on saadud, et umbes 45 000 inimese palk oli alla 600 krooni kuus. 120 000 töötaja palk oli keskmiselt 600–1200 krooni kuus.
Neid kaks lõiku toetab vaid viide artiklile kunagisest ajalehest Videvik, mis oli suunatud eakametele lugejatele, ning ümbertehtu mahtu hinnates jäi mulje, et seal avaldatud andmed on pigem subjektiivset laadi. Kahjuks pole midagi teada, kas ajaleht oli ajakirjanduslikult neutraalne või oli sellel ka poliitiline suundumus. -Mardus /arutelu 11. veebruar 2019, kell 04:04 (EET)
Problemaatiline on see, et ehkki Juhan Sillaste teadmised majandusest paistavad tema elukäiku vaadates laiapõhjalised, siis Videviku artiklis esile toodud andmed taanduvad vaid fraasidele "siis tõusis" ja "siis langes", ilma et oleks esile toodud konkreetseid numbreid. Samuti pole korralikult viidatud sellele, et mis uuringuga täpselt tegemist oli. -Mardus /arutelu 11. veebruar 2019, kell 04:20 (EET)
- Muidugi võib ta võtta kokku mitme uuringu tulemused (tõenäoliselt teebki ta seda) ja esitus on selline seetõttu, et sihtgruppi numbrid ei huvita, ent sel puhul pole tegu tema isikliku hinnanguga. Ja siis oleks ka parem ära tuua aluseks olnud uuringud. - Melilac (arutelu) 12. veebruar 2019, kell 15:05 (EET)
- Sillaste võis mitme uuringu tulemused kokku võtta, kuid viidatud artiklis pole Sillaste ega ka artikli enda autor ühtegi aluseks olnud uuringut ega andmeallikat välja toonud, sõltumata numbrite pealtnäha usutavusest. Saan välja tuua mõned kahtlusepunktid:
- Kuna tegemist oli kommunistlikus struktuuris erudeeritud ökonomistiga, siis võis tema hinnang olla vabalt kallutatud vastavalt eeldatavatele parteipoliitilistele vaadetele ja sellele, kas võimulolev valitsus talle meeldis või mitte. Kahjuks pole tema poliitilised vaated täpselt teada, kuigi midagi saab aimata ka väljaandest, millele ta intervjuu andis. 2000. aastal, mil artikkel avaldati, olid professionaalsed majandusinimesed 57-aastase Sillastega võrreldes ikka päris noored.
- Sillaste võis mitme uuringu tulemused kokku võtta, kuid viidatud artiklis pole Sillaste ega ka artikli enda autor ühtegi aluseks olnud uuringut ega andmeallikat välja toonud, sõltumata numbrite pealtnäha usutavusest. Saan välja tuua mõned kahtlusepunktid:
- Toon väikse võrdleva analüüsi Sillaste hinnangutest konkreetse aasta kohta ja samal ajal toimunud sündmustest:
| Aasta | elatustase |
Sündmused |
|---|---|---|
| 1994 | tõus peaaegu seiskus | 1992–1994 oli ametis Mart Laari I valitsus, mida kompartei ja sellele hingelt lähedaste poliitiliste liikumiste ustavamad järgijad üldse ei salli. 1994. aastal toimus parvlaeva "Estonia" katastroof. Ajavahemikku kuulub tõenäoliselt maareform, maade ja valduste tagastamine õigusjärgsetele omanikele, samuti sundüürike termini teke. Rahareform toimus enne Mart Laari valitsust 1992. aastal. |
| 1995 | langus | Venemaa kehtestas Eesti kaupadele topelttollid ja need kehtisid Euroopa Liiduga liitumiseni 2004. aastal. |
| 1997 | tõus (veidi) | Mart Siimanni valitsus, 1997–1999 (KMÜ + AP) |
| 1998 | langus | Võimalik viide Venemaal toimunud majanduskrahhile ja rubla devalveerimisele, kuigi tagantjärele ei saaks öelda, et Eesti majandus oleks sellest kuidagi kannatada saanud, sest eksportivad ettevõtted orienteerusid ümber Läänele. |
| 1999 | tõus |
- On mõeldav, et Sillaste võis segi ajada makromajanduslikud näitajad (sh palgakasv, keskmine palk ja ühiskondlik kihistumine) ja elatustaseme, kusjuures vana-kooli ökonomistile võis elatustase selle tänapäevases tähenduses olla suhteliselt uus mõiste (artikli avaldamise ajal oli ta juba pensionieelik).
- Kui üldse, võis Sillaste elatustaseme tõusu või langust segi ajada või võrdsustada palgakasvu tõusu või langusega, sest palgakasv võib üleminekuaegses majanduses (kuni 1996.a. või kuni 1999.a) või ka majanduskriisi ajal olla suhteliselt volatiilne ja seega sobiv pinnas ärakasutamiseks poliitretoorikas.
- Pensionäridele, kellele ajaleht "Videvik" mõeldud oli, palgakasvu või majanduse tõus/langus eriti midagi ei tähendanud, kui just polnud tegu töötavate pensionäridega. Küll läheb pensionäridele korda elatustaseme tõus/langus, sest see termin mõjutab neid otseselt.
- Seega ma leian, et 1992. aasta rahareformist alates toimus elatustaseme tõus pidevalt, sõltumata isegi sellest, et see võis olla ühiskonnakihiti ebaühtlane, millele Sillaste siiski vihjab. -Mardus /arutelu 26. oktoober 2019, kell 02:49 (EEST)
- Lisaksin veel ühe võimaluse: Sillaste pidas silmas keskmist inimest või pensionäri (sellele vihjavad ka ära toodud numbrid), kelle elatustase kahanes, sellal kui elatustase üldiselt kasvas. Elatustase riigis ja elatustase rahvastikurühmas on ju kaks ise asja. - Melilac (arutelu) 31. oktoober 2019, kell 01:40 (EET)