Arutelu:Eesti kirikute loend haldusüksuseti

Loend tuleks täielikuks teha ja vikindada, info kirikute kohta viia üle vastavatesse artiklitesse. Andres 21:38, 28 Mar 2004 (UTC)

Või see ongi nii mõeldud, et siin on lühiinfo kirikute kohta? Andres 22:41, 2 Apr 2004 (UTC)

Ma esialgu panin paari sõnaga kuna artiklid pole valmis kirjutatud ja nii ma ei aja kirikuid sassi kuna ühe ja sama nime kirikuid on nii palju. Ma mõtlesin, et tulevikus võiks olla iga kiriku taga vaid ehitusaeg ja hetkel tegutseva koguduse nimetus ja paar olulit fakti. Aga see on suhteline pikk ettevõtmine. Et loend ja lühikese paari lausega oluline info. Näiteks, et vanim puukirik või miski oluline kultuuri värk jne Ja pikemalt siis juba artiklis kui see inimest huvitab naine 00:47, 3 Apr 2004 (UTC)

Jah, see on hea plaan. Andres 01:12, 3 Apr 2004 (UTC)

Kas siia kanda ka Jehoova Tunnistajate Kuningriigisaalid, mida on ohtralt igas paigus? (ka Tapal) Egon 07:39, 31 May 2004 (UTC)

See on vist kokkuleppe asi. Pakun, et kanda, aga seda võib veel arutada. Andres 09:41, 31 May 2004 (UTC)

Panin kirikute nimetuste ette konfessiooni lühendi. Arvan, et nii on antud oluline info. Loodan, et pahaks ei panda. Nimetused parandasin selliseks nagu need on EELK teatmikus ja vastavate konfessioonide kodulehekülgedel. Arvan, et ehitamise aeg võiks kirikute nimetustel loetelus järel olla. Samuti see, kui kirik on hävinenud. Kuningriigi saalid võiksid samuti loetelus olla. KAREN

Kuningriigi saalide puhul on see probleem, et pole selge, kas neid võib kirikuteks nimetada. Jehoova tunnistajad ei ole kristlased, või nii vähemalt enamik kristlasi paistab leidvat. Andres 21:04, 6 Jun 2005 (UTC)

Seda küll jah :-) Siis peaks siin loetelus olema ka sünagoogid ja mošeed. Targem on vist tõesti piirduda kirikutega. Karen

Mul on selline ettepanek, et kirikute loendist avanevad artiklid oleksid pealkirjastatud kindla korra järgi s.t. nii, et kiriku nimetus algaks kohanimega, sellele järgneks (olemasolu korral) isikunimi ja lõpus oleks sõna "kirik". Näiteks nii: Tallinna Kaarli kirik. Sest nagu juba artiklis mainitud, on Kaarli kirikuid Eestis mitu. Samuti Jaani, toom- ja Niguliste kirikuid. Ei saa eeldada kõigilt kasutajatelt Tallinna-keskset mõtlemist.

Meil ei ole kirikute nomenklatuur päriselt välja kujunenud. Mul oli alguses niisugune plaan, et kirjutada üldjuhul kohanimi + kirik; kui ühes kohas on mitu kirikut, siis vahele täiendus. Nii et olen nõus ka sellega, et "Tallinna" ette kirjutada. On ka teised nimekujud, mille korral kirjutatakse pühaku nimi mingil kujul vahele ka juhul, kui kohas on üks kirik. Igal juhul tuleb arvestada, et oleks võimalik artiklini jõuda erinevate nimekujude alt, seetõttu peaks kirjutama siia võimalikult täieliku nime, et ükski nimekuju kahe silma vahele ei jääks. Nomenklatuur võib olla ka teistsugune, peaasi et ükski nimekuju ei ununeks.

Arvan, et tuleb siia panna ka hävinud ja lagunenud kirikud. Kabeleid nähtavasti mitte, sest need pole kirikud. Raskus on veel sellega, et kõik hooned, kus toimuvad jumalateenistused ja palvekoosolekud, ei ole kirikud. Metodistid paistavad rääkivat hoopis keskustest, baptistid palvelatest, vabakogudused võivad üldse koos käia kus tahes.

Konfessiooni märkimisega on veel see probleem, et hooned on käinud käest kätte. Kas märgime, kes hoonet praegu kasutab, kes seda viimati kasutas, või kuidas? Andres 05:28, 7 Jun 2005 (UTC)

Kas me räägime siin kirikutest kui ehitistest või kirikutest kui kogudustest? Kui räägime ehitistest siis peaks minu arust olema artiklite nimed kajastama ehitise nime, siis praeguse kasutaja järgi (ja varasematest kasutajate järgi tulnud nimedest teha redirect) kui aga räägime kogudustest siis peaks vist pealkirja ja artikli alustuse ümber kirjutama et sealt kajastuks et tegemist on kogudusega.

isiklik eelistus on et artikklid on ehitistest milles on siis ära toodud koguduse info. (midagi sarnast nagu presidendiloss) --TarmoK 07:20, 7 Jun 2005 (UTC)

Ka mina arvan, et artiklid peaksid olema ehitistest ja ühe punktina võiks artiklis olla kirjutatud kõnealuses kirikus tegutsevast kogudusest. Kui peaks olema kirjutajaid, siis võib teha eraldi artiklid kogudustest, kuhu siis kirikuhoonest kõnelev artikkel viitaks.

Meil on artikleid ka kogudustest, selles nimekirjas peaksid loomulikult olema artiklid ehitistest. Peaks kindlasti hoidma kurssi sellele, et kogudustest oleksid eraldi artiklid.

Ehitiste nimed jäävad tavaliselt samaks, olenemata kasutajast. Selles nimekirjas võib ju valdaja ära märkida väljaspool linki. Andres 13:32, 8 Jun 2005 (UTC)

EELK Keila kiriku puhul olen kohanud kolme erinevat nimekuju. Kas need kõik peaksid loendis kajastuma?

Siin peaks olema see nimi, mis on artikli pealkirjaks. Teistelt nimedelt tuleb teha ümbersuunamised. Andres 13:39, 8 Jun 2005 (UTC)

Olen samuti seda meelt, et loendisse tuleb panna ka hävinud ja lagunenud kirikud (mõnda neist tasapisi taastataksegi). Mis puutub kabelitesse, siis luteri kiriku kabelite puhul tasuks need sisse panna. Esiteks ei ole neid liiga palju, teisalt kujutavad nad endast vaatamisväärsusi ja on üsna kiriku moodi :-), kolmandaks kasutatakse mõnede puhul nii nimetust "kabel" kui ka "kirik". Teiste konfessioonide kohta ei oska ma öelda.~

Raskus on siin selles, et kabelit ei oska otsida kirikute loendist. Kui siia panna ka kabelid, siis tuleb see artikli alguses ära märkida. Aga nähtavasti tuleks teha ka eraldi kabelite loend. Andres 13:32, 8 Jun 2005 (UTC)

Arvan, et konfessiooni puhul võiks märkida selle, kes praegu hoonet kasutab. On ju luteri kirikutest suur hulk olnud kunagi katoliku kiriku ehitatud ja kasutuses. See info kajastub kiriku ehitusloos ja ka koguduse ajaloos. Samas on need torniga majad rahva teadvuses praegu kui luteri kirikud ja neis tegutsevad luteri kogudused. Oleviste kiriku hoone kuulub EELK-le, Jaani Seegi kiriku hoone samuti. Kasutavad neid hooneid aga babtistid ja Armeenia kreeka-katoliku kirik. Arvan, et info kiriku kasutaja kohta on olulisem kui info selle kohta, kellele hoone juriidiliselt kuulub. KAREN

Juhin tähelepanu sellele, et on ka rööplehekülg Eesti kirikute loend konfessioonide kaupa. Nomenklatuur tuleks ühtlustada.

poolt. On ju tegemist sama loendiga, järjestus, rühmitamine on vaid erinev. Selle pealkirja peaks vist ümber nimetama, et seal pealkirjas oleks ka öeldud see "konfessioonide kaupa"(?)

mõistlik oleks vist teha üks neist "korda" ja siis selle põhjal hiljem teine ka. --TarmoK 07:39, 10 Jun 2005 (UTC)

Peale selle on eksitavad sellised pealkirjad nagu "Uusapostlik kirik" ja "Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik", sest uusapostlikke kirikuid on mitu ja teine ei ole mitte pühakoja, vaid organisatsiooni nimi.

Arvan, et peaks tegema ka Eesti koguduste loendi. Andres 13:39, 8 Jun 2005 (UTC)

poolt --TarmoK 07:39, 10 Jun 2005 (UTC)

Palun kirjuta sõna "sajand" ja aastaarvud välja ning kasuta aastaarvude vahel mõttekriipsu – , mitte sidekriipsu - . Andres 13:48, 8 Jun 2005 (UTC)

Aga mida teha vennastekoguduse palvemajadega? Kuhu need panna? Teha eraldi loend? KAREN

Ehk nimetada ümber see loend pühakodade loendiks, siis saab siia panna kõik, nii kirikud, kabelid, palvemajad, kuningasaalid jne. (?) --TarmoK 07:39, 10 Jun 2005 (UTC)

Mida tähendab sõna "pühakoda"? Arvan, et palvemajad ja kabelid selle mõiste alla ei kuulu. Andres 13:02, 10 Jun 2005 (UTC)

sedasi mõeldes jah. ... Ehk jätta pealkirja Eesti kirikute loend ja siis sissejuhatav lause Eesti kirikute ja teiste religiooni harrastamiseks kasutavate ehitiste loend (?) --TarmoK

Täna tuli vastu minu arust veelgi parem nimetus: "sakraalehitis". Panna äkki selline pealkiri ja sissejuhatus selgitama mis sakraalehitis on(?) .. siin on üks ülevaade http://narva.ut.ee/estica/est/arhitekt/sakraalehitised.html --TarmoK 15:05, 29 juuni 2005 (UTC)

Sellega on jälle see häda, et uuemate ehitiste puhul on mõnikord raske määratleda, kas on tegemist sakraalehitisega. Näiteks kas Pärnu Agape keskus on sakraalehitis? Andres 15:46, 29 juuni 2005 (UTC)

Metodisti kiriku koduleheküljel on kirjutatud "Pärnu Agape kirikus" (vt. http://www.metodistikirik.ee/kogudused.php?kogudus=parnu). Nii palvemajad kui kabelid on pühakojad (vt. Pühakodade riiklik programm http://www.kul.ee/index.php?path=657 Seal on kirjas: "Programmis kasutatakse sakraalhoonete tähistamiseks mõistet pühakoda, mis hõlmab universaalsena kõiki kuuluvuselt, arhitektuurilt ja traditsioonidelt erinevaid kultusfunktsiooniga ehitisi. Sisult suuremahulist, kuid samas mitte kõiki juhte katvat mõistet kirik kasutatakse tähenduses kirikuhoone vaid puhkudel, kus kontekst võimaldab seda ühemõtteliselt ehitisena tõlgendada."). Pooldan mõtet jätta olemasolevasse kirikute loendisse hooned, mida üldiselt mõsistetakse kirikutena s.t luteri, õigeusu ja katoliku kiriku kirikuhooned. Mõne erandiga (nt. Oleviste ja Tallinna Niguliste kirik). Kui kõik Eestimaa pinnal olevad sakraalhooned siia loendisse kanda, muutuks see kardetavasti liiga pikaks ja halvasti kasutatavaks. Kindlasti peaks aga loendi lõpus olema viide nt. kabelite ja palvemajade loendile, milles on need hooned, mis mõiste "kirik" alla ei mahu. Samuti võib teha sakraalhoonete (pühakodade) loendid konfessioonide kaupa (nt. EELK kirikute, kabelite ja Vennastekoguduse palvemajade loend haldusüksuste kaupa). Või läheb asi sel kombel liiga keeruliseks? KAREN

Pooldan pigem Kareni plaani. Arvan, et kirikute alla kuuluvad kindlasti endised ja praegused õigeusu, katoliku ja luteri kirikud. Teiste konfessioonide puhul pole asi üheselt selge. Näiteks on mul mulje, et metodisti kirik ei pea paika, kus kogudus koguneb, pühaks (see on ainult mulje). Peale selle, näiteks Agape keskuses on see ruum väiksem osa kogu hoonest ning hoone ei meenuta eriti kirikut. Ruumi, milles kogudus koguneb, üüritakse välja kõiksugu üritusteks, mida kiriku puhul ju ei tehta. Siin ei aita ka sõna "sakraalhoone", sest sellest jutt ju ongi, et see hoone ei ole minu meelest sakraalne. Andres 19:04, 29 juuni 2005 (UTC)

Kui kirik hävis 1944, kas ei peaks ehk teda nimetama E.E.L.K. kirikuks? Ma ei tea täpselt seda lühendite asja. Andres 28. august 2006, kell 22:17 (UTC)

Võibolla tõesti. Ka mina ei tea seda kindlalt. Akra 29. august 2006, kell 06:36 (UTC)

Kui panna E.E.L.K., siis see tähendaks, et hävinud kiriku omanik on või selles tegutseb praeguse välis-eesti luteri kiriku kogudus. Pakun, et hävinud kiriku puhul jätta organisatsioon märkimata. Kui soov on, siis võib kirjutada kriipsu järele, kas tegemist oli luteri või õigeusu kirikuga. Kuna aga nii mõnigi hävinud luterlaste kirik võis varasemal ajal olla katoliku koguduse käes, siis kas on tarvilik seda viimatist luteri kirikule kuulumist märkida? Karen 30. august 2006, kell 03:41 (UTC)

Jah, E.E.L.K. ei sobi. Andres 30. august 2006, kell 13:19 (UTC)

Väga paljud luteri kirikud käisid korduvalt käest kätte. Jätaks, siis tõest hävinud kirikute puhul märkimata tema viimase kasutaja. Kui artikliteni jõuab, siis kirjutaks seal tema käekäigu lahti. Korjan omapandud tunnused ära. Akra 30. august 2006, kell 10:12 (UTC)

Helme kirik[muuda lähteteksti]

Kirjanduses räägitakse, et Helme kirik on varemetes kivihoone. Sõitsin täna Helmest läbi ja viit suunas ühe lihtsa puumaja suunas. Vahetult peale Tõrva piiri Karksi-Nuia suunas. Enne Helme kalmistut. On tegemist Helme kiriku või mingi muuga?--Hendrix 1. jaanuar 2008, kell 17:34 (UTC)

Mošeed jms[muuda lähteteksti]

aga ikkagi, kuhu panna näiteks Tallinna mošee. Neid on nii vähe, et ebaotstarbekas oleks spets loendit tegema hakata. Aga muude riikidega seonduvate loendite puhul küll. Aga seal võib jälle kristlikke pühakodasid väga vähe olla. Mina pooldaksin pühakoja mõistet. Siis saaks paika panna ka palvemajad ja kabelid.--Hendrix 30. detsember 2008, kell 12:03 (UTC)

Arvan, et eri usundid võiksid siiski eraldi olla. Mis puutub "pühakojasse", siis pole selge, kas kõik kristlased just pühakodades kogunevad. Andres 30. detsember 2008, kell 12:06 (UTC)

no see pole enam meie probleem, kus nad oma usulisi veendumusi väljendavad. Minu ettepaneku sisu on selles, et saaks ühte nimekirja ühemõtteliselt panna ehitised, kus saab/sai avalikult väljendada oma usulisi veendumusi.--Hendrix 30. detsember 2008, kell 12:12 (UTC)

Ühemõttelisust on raske saavutada. Just ühemõttelisuse pärast ma soovitangi koostada nimekirju usundite kaupa.

Pole selge, mis tähendab "pühakoda". Andres 30. detsember 2008, kell 12:49 (UTC)

"Programmis kasutatakse sakraalhoonete tähistamiseks mõistet pühakoda, mis hõlmab universaalsena kõiki kuuluvuselt, arhitektuurilt ja traditsioonidelt erinevaid kultusfunktsiooniga ehitisi. Sisult suuremahulist, kuid samas mitte kõiki juhte katvat mõistet kirik kasutatakse tähenduses kirikuhoone vaid puhkudel, kus kontekst võimaldab seda ühemõtteliselt ehitisena tõlgendada." - selline tundub olevat ametlik seisukoht pühakoja kohta PÜHAKODADE RIIKLIK PROGRAMM lk.8--Hendrix 30. detsember 2008, kell 13:12 (UTC)

Moskva Patriarhaadi stavropigiaalsed kogudused Eestis[muuda lähteteksti]

Aleksander Nevski katedraali, Kuremäe kloostri ja võib-olla veel mõne kogudusega Eestis on lugu selline, et nad ei olegi MPEÕK kogudused, vaid alluvad otse Moskva patriarhile, st on sisuliselt Vene Õigeusu Kiriku kogudused välismaal ja lühendi MPEÕK kasutamine nende puhul ei saa olla õige. 90.190.71.25 22. detsember 2015, kell 17:49 (EET)[vasta]

Küllap vist. Vähemalt Toompea kiriku seostamine MPEÕK-ga on selles mõttes õige, et see on MPEÕK peakirik. Andres (arutelu) 22. detsember 2015, kell 19:01 (EET)[vasta]

Kas õigusvastaselt võõrandatud maad ja varad ei läinud tagastamisele? Pean siin silmas EAÕK kirikuid loendis, märkusega "ei tegutse", "ei ole kasutusel", "varemeis". Võrdluseks - Tahkuranna kirik (1891) märkusega "varemeis" on küll määratletud kui EELK kirik. 90.190.71.25 12. jaanuar 2016, kell 18:51 (EET)[vasta]

Tahkuranna kogudus tegutseb Tahkuranna kiriku käärkambris, õigeusu kogudused Läänemaal ei tegutse (välja arvatud Haapsalus).--Juhan121 (arutelu) 12. jaanuar 2016, kell 19:23 (EET)[vasta]

Siin on kirikuhoonete, st kinnisvara, mitte koguduste loend. Seepärast on põhjust arvata, et lühendid märgivad omandi- või rendisuhet. Kui lühendid näitavad koguduse olemasolu, siis tuleks sissejuhatuses seda ühemõtteliselt selgitada. 90.190.71.25 12. jaanuar 2016, kell 22:18 (EET)[vasta]