Arutelu:Eesti NSV hümn

Hümn kinnitati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 21. juulil 1956. allikas? Ma usun, et rahvusraamatukogu vähemalt ei valeta selle kohapealt ning mulle tundub, et on veidi utoopiline kinnitada riigi hümn 12 aastat pärast okupeerimist. http://www.nlib.ee/88989 "20. juuli – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kinnitas Eesti NSV hümniks Gustav Ernesaksa “Jää kestma, Kalevite kange rahvas” (Sõnad: Johannes Semper)"

--kanakukk 3. mai 2008, kell 08:47 (UTC)

Vüib-olla 1956 kinnitati tekst muudetud kujul. Esialgses variandis võib-olla mainiti Stalinit. Andres 3. mai 2008, kell 09:31 (UTC)

Kui nüüd järgi mõelda, siis vist midagi sellist isegi oligi.. --kanakukk 3. mai 2008, kell 09:54 (UTC)

Stalini-aegne hümn:

ENSV hümni algtekst: J.Semper/G.Ernesaks

Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa! Ei vaibund kannatustes sinu vahvus, end läbi sajanditest murdsid sa. Ja tõusid töötajate vabaks maaks, et päikene su päevadesse paista saaks.

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika, alasile, haamer, löö! Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga, too õnne rahvale, me tubli töö! Me Liidu rahvaste ja riike seas sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

Kui kants - nii seisavad su kodurannad, su ees vaid lainetavad laiad veed. Sa kõrgel leninlikku lippu kannad, suur Stalin juhtimas su tõusuteed. Käi kindlalt, saatmas sind su õnneteel, me võitlusvaim ja kohkumatu mehemeel.

--kanakukk 5. mai 2008, kell 15:27 (UTC)

Minu meelest põhjendus selle kohta, miks see riigihümn ei olnud, pole veenev. Eesti NSV-l, nagu teistelgi liiduvabariikidel, olid formaalselt riigi tunnused (ja kaks liiduvabariiki olid koguni ÜRO liikmed), ja just sellepärast tal oligi hümn. Andres (arutelu) 6. veebruar 2017, kell 05:50 (EET)[vasta]

Formaalsed riigi tunnused võisid ju olemas olla, see ei teinud neist veel riike. Eesti NSV-l oli isegi välisministeerium, kas see tegi ENSV-st riigi? Mainitud kaks liiduvabariiki olid ÜRO-s Nõukogude Liidu asutajatena ja mitte sellepärast, et tegemist oleks olnud iseseisvate riikidega. Nii oli Nõukogude Liidule kasulik (ühe hääle asemel ÜRO-s kolm). Ning isegi ENSV ajal ei räägitud riigihümnist, vaid ikka Eesti NSV hümnist. 2001:7D0:87FF:6480:F842:7CAE:51E9:E7D 6. veebruar 2017, kell 13:18 (EET)[vasta]

Nüüd huuga, tehas asendati tekstiga Töös huuga, tehas. Siin on tõepoolest sõna Töös. Millalgi nähtavasti hümni sõnu muudeti ja tuli uus ametlik redaktsioon, mille juurde tuleks siin jääda. Ursus scribens (arutelu) 17. september 2021, kell 19:08 (EEST)[vasta]