Arutelu:Dirigent

Dirigeerimine peaks olema eraldi artikkel. Andres 18. oktoober 2008, kell 06:31 (UTC)

Tulevikus kindlasti, sest elukutse ja tegevus peaks eraldi olema. Inglise vikis tehakse millegipärast ümbersuunamine tegevusele (samamoodi on ka laulja puhul)

---

Küllap dirigendil on muusikaharidus, aga arvan, et see pole olemuslik. Andres 18. oktoober 2008, kell 06:33 (UTC)

Siin võiks mainida, kus eesti orkestridirigendid on õppinud (minu teada tavaliselt Leningradis pärast koorijuhiõpinguid Tallinnas). Andres 18. oktoober 2008, kell 06:34 (UTC)

pigem Piiteri konsis, vt nt Raimund Kull. suwa 18. oktoober 2008, kell 11:28 (UTC)

Seda ma mõtlengi, vahepeal ju kandis see Leningradi nime. Andres 18. oktoober 2008, kell 11:48 (UTC)

XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete ja mitteprofessionaalsete muusikute vahel. Professionaalid tulevad enamasti läbi Peterburi konservatooriumi – algul oreli-, hiljem kompositsiooniklassist[1] 1919. aastal asutatakse kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus ja sellepärast õpiti Piiteri konsis. Seda peaks mainima muusikahariduse juures aga siin võiks olla ikkagi konkreetselt kus ja mida saab õppida. --Tiuks 18. oktoober 2008, kell 12:04 (UTC)

Muusikahariduse tõin sellepärast sisse, et ka võõrsõnade leksikonis mainitakse: erialase muusikalise ettevalmistusega isik. Orkestri dirigeerimist õpitakse tavaliselt pilliõppimise kõrvalt. Kooridirigeerimist koorijuhi erialal. Õppimisvõimalused peaks välja tooma koos erialaga, sest osadel saab valida moodulitega (näiteks Tallinna Pedagoogikaülikool muusika erialal). --Tiuks 18. oktoober 2008, kell 11:21 (UTC)

"Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel." Entsüklopeedilise stiiliga jutu sees mõjub see lause veidralt. Peale selle, ei saa aru, kas ta dirigeeris sauaotsaga vastu põrandat lüües või vastu jalapöida lüües või lõi dirigeerides (millega?) ükskord kogemata vastu jalapöida. --Vikker 11. juuni 2010, kell 10:31 (EEST)

Saua kasutas ta taktilöömiseks. Selleks lõi ta sauaotsaga vastu põrandat. Vastu jalapöida lõi ta kogemata, ja see löök võis olla hoopis halvasti mängiva orkestri peale pahameele väljavalamine.

Võib mõelda, kas see lause on siin vajalik. Võib-olla võiks seda illustreeriva märkusena mainida. Andres 11. juuni 2010, kell 18:02 (EEST)

Just nii, Andres. --Tiuks 12. juuni 2010, kell 21:53 (EEST)

Kuidas just nii? Andres 12. juuni 2010, kell 22:05 (EEST)

Said lausest täpselt aru ja see lause on vajalik dirigeerimise ajaloo juures. --Tiuks 12. juuni 2010, kell 22:47 (EEST)

Minu meelest on tegu anekdoodiga, mis ei ole tingimata vajalik. Kui seda illustreeriva näitena kasutada, siis võiks see olla antud allmärkusena või hädapärast vähemalt sulgudes. Andres 12. juuni 2010, kell 22:55 (EEST)

See on kirjas igas korralikus paberentsüklopeedias. --Tiuks 12. juuni 2010, kell 23:27 (EEST)

Minu arvates pole seda siia artiklisse vaja. Lully artiklis see ju on, aitab küll. Adeliine 12. juuni 2010, kell 23:40 (EEST)

Kordan veel kord. See on kirjas igas dirigeerimise ajaloos aga kui see nii väga häirib, siis kustutage ära. Mul ükskõik. Olen nagu katkine plaat, mis on jäänud ennast kordama. --Tiuks 13. juuni 2010, kell 01:56 (EEST)

Kui siin oleks väga põhjalik esitus, siis see ei häiriks. Praegu on selle osakaal ebaproportsionaalne. Ja ma ei ütle, et selle peaks päris välja viskama. Andres 13. juuni 2010, kell 20:00 (EEST)

Noot

lõid ... takti rullikeeratud noodiga. Noot ei ole materiaalne ja seda ei saa rulli keerata. Mõtlesin hetkeks, kas pole tegu kalameeste noodaga, aga see on väga suur ja kokkukeeratult kindlasti taktilöömiseks liiga raske. Taivo 29. september 2010, kell 15:25 (EEST)

No mis jutt see nüüd on? Vaata noot. Loomulikult on noot materiaalne. Adeliine 29. september 2010, kell 15:27 (EEST)

Tegelikult ei ole mõeldud ka sealset tähendust, vaid noodilehte- või raamatut vms (paberilehte või paberilehtede komplekti, millele on kirjutatud partituur). Vastav tähendus on ka EKSS-is olemas ([2]), kuigi see ei pea olema trükis, vaid võib olla ka käsikiri. Täpsustada ei saa, sest ei tea, mis kujul see noot täpselt oli. Andres 29. september 2010, kell 15:32 (EEST)

Aga see ongi ju sama tähendus. Noot, mille eriliigid on partituur, klaviir, laulu noodikirjas ülekirjutus jne, on ju paberileht (või lehtede kogumik), millele on noodikirjas kirja pandud mingi teos. Partituuri kirjapanemata kujul ju ei eksisteeri. Adeliine 29. september 2010, kell 15:59 (EEST)

Siin on vahe, mis on osalt ka EKSS-is fikseeritud. Nooditeksti eksemplar eksisteerib füüsilisel kujul, tema tüüp mitte (sama tüüp võib esineda mitmes eksemplaris ja neid võib juurde tulla). Peale selle, paberileht on erinev sellele kirjutatud tekstist, isegi kui mõlemad on füüsilised. Ma pidasin silmas just seda viimast vahet. Andres 29. september 2010, kell 16:04 (EEST)

Ma ei saa aru, kuidas EKSS-is see vahe fikseeritud on. Mida sa mõtled nooditeksti tüübi all? Paberileht on muidugi erinev sellele kirjutatud tekstist, aga noot on just nende kahe kombinatsioon. Nooditekst ei võrdu noodiga, ammugi siis mitte tühi paberileht. Adeliine 29. september 2010, kell 16:21 (EEST)

Ei EKSS-is ega siin pole asi päris ühemõtteliselt kirjas. Näen nüüd, et noodi all võidakse mõelda ka noodikirja ("kas ta nooti tunneb?"). Nõus, et noot ei ole tühi paberileht, vaid täis paberi- (või muu kirjutusmaterjali) leht, aga selles tähenduses ikkagi paberileht või lehtede komplekt, mitte tekst. Aga noot võib tähendada ka teksti, kuidas muidu teda siis ümber kirjutada või trükkida saab? Võib-olla leheküljel Noot ei ole mõeldud teksti, mul jäi lihtsalt mulje, et on mõeldud.

Teksti tüüpide all mõtlen neid erinevaid tekste, mis noodilehele võivad olla kirja pandud ja millest igaüht võib trükkida või kirjutada mitmes eksemplaris. Andres 29. september 2010, kell 16:43 (EEST)

Samamoodi nagu trükitakse ja kirjutatakse ümber raamatuid, mis sisaldavad teksti. Kas siis raamatu puhul peab ka jõuga lahku viima raamatu sisu ehk teksti ning paberi ja teksti komplekti mõisted? Adeliine 29. september 2010, kell 17:02 (EEST)

Mis mõttes "jõuga lahku"? Sõnal "raamat" on mitu tähendust (vaata EKSS, nr 1 all kaks semikooloniga eraldatud tähendust: ta võib tähendada raamatuköidet või (küll mitte igasugust) kirjandusteost, need on ju erinevad mõisted ja täitsa erinevad teemad. Minu meelest me peame nendest küll eraldi artiklid tegema. Kui mitu artiklit "noodi" taga olevate mõistete kohta tuleb teha (mõnikord on ka mitu mõistet ühes artiklis, näiteks keemiline element, elektrilaeng), seda ma ei tea, aga eraldi mõisted on olemas. Jutt sai alguse sellest, et ma leidsin, et leheküljel Noot pole mainitud seda tähendust, milles sõna "noot" on siin kasutatud; võib-olla ma eksin. Andres 29. september 2010, kell 17:35 (EEST)

No hea küll, aga siin artiklis on ju kõik õigesti. On ju selge, et tegemist on rullikeeratud paberiga, mille peal on nooditekst. Ja pole tähtis, mis teos seal parasjagu peal oli või oli see partituur või klaviir või kas see oli trükitud või käsikiri. Adeliine 29. september 2010, kell 17:53 (EEST)

Muidugi on siin õigesti, ma pole ju öelnud, et pole, vastupidi. Tahtsin lihtsalt öelda, et minu meelest leheküljel Noot siin mõeldud tähendust pole.

Pole tähtis ka see, kas see oli üks leht või oli mitu lehte koos.

Aga Taivo küsimus näitab, et sõna "noot" peaks olema lingiga varustatud, ja meil pole kohta, kuhu linkida. Andres 29. september 2010, kell 18:11 (EEST)