Arutelu:DNA
 | DNA oli hea artikli kandidaat, kuid ei osutunud valituks. Palun aita artiklit parandada, et selle saaks uuesti hea artikli kandidaadiks esitada. |
Mulle tundub, et see artikkel tuleks teisaldada pealkirja "Desoksüribonukleiinhape" alla. Siis oleks suunamine DNA alt ka olemas. Siim 16:23, 24 Jan 2005 (UTC)
- Jah, miks mitte. KS 16:26, 24 Jan 2005 (UTC)
Pildi alla võiks märkida, et see on mudel. Muidu mõni veel arvabki, et molekul on selline ilus ja värviline. Siim 17:11, 24 Jan 2005 (UTC)
- Pagan, mulle hakkab ikka enam tunduma, et ta peaks siiski DNA nime alla jääma. "Desoksüribonukleiinhape" oleks eesti keele seisukohalt küll vist korrektsem, aga enamik inimesi ei oska seda sealt alt otsida, (link kategooria all näiteks on ju ainult selles vormis), pealegi on DNA eesti keeles siiski väga kodunenud vorm, enamik inimesi seda vist enam inglisekeelseks lühendiks ei pea (?). KS 17:22, 24 Jan 2005 (UTC)
- Ma arvan, et otsimise pärast ei pea muretsema, sest otsitakse ju lehe vasakus servas olevat otsingumootorit kasutades ning õigele lehele jõutakse ka siis kui kirjutatakse näiteks "dna". Vikipeedia ülesanne on ka inimesi harida, seega me peaksime niipalju kui võimalik vältima nn. reakodaniku teadmiste tasemele langemist. Siim 17:29, 24 Jan 2005 (UTC)
- Jah, aga kui noor lugeja teeb lahti näiteks Category:Molekulaarbioloogia, vaatab ja vangutab pead: mingitest keerulistest hapetest kirjutavad siin, aga sellise tähtsa asja nagu DNA kohta artiklit pole? KS 17:36, 24 Jan 2005 (UTC)
- Ma arvan, et selline inimene, kes ei tea, mis on desoksüribonukleiinhape ei oska molekulaarbioloogiat ja DNA-d seostadagi. Siim 18:51, 24 Jan 2005 (UTC)
Väga meeldiv, et keegi viitsib ühe artikli kallal vaeva näha ja sellest ka tõesti artikli teha. Jutt on siiski üsna keeruline ning siselinke tuleb veel oluliselt juurde lisada. Kindlasti ei tea paljud inimesed, mis pikkusühik on "Å". Samuti vajab selgitamist 0,01 M kontsentratsioon ja paljud bioloogilised ja biokeemilised mõisted millele linke ei ole. Siin artiklis on peaaegu iga teine sõna linki väärt. Kui midagi sellele artiklile ette heita, siis ehk seda, et tast on ilmselt raske aru saada kui teadmised bioloogiast eriti head ei ole, aga see on vist paratamatu. Siim 00:05, 26 Jan 2005 (UTC)
- Jutt on keeruline jah, ja ega ma seda just artikli vooruseks ei pea. Püüdsin kõige olulisemat ära rääkida, midagi on veel kindlasti puudu. Kui keegi oskab kuskil ladusamalt/arusaadavamalt sõnastada, siis oleks see väga kena. Ongström peaks vist jah link olema, molaarne kontsentratsioon on aga SI ühik, ma arvasin et siin linki pole vaja (aga ega ta muidugi paha tee). Ma üritan vahepeal veidi ka meie keemia artikleid täiendada, et mõned lingid tööle hakkaks, muidu on keemiakaugematel lugejatel kohati ilmselt asi väga segane. Püüdsin üldarusaadavama osa alguse poole panna... KS 00:18, 26 Jan 2005 (UTC)
DNA struktuuri bioloogiline tähtsus on nati hägune. Peaks välja tooma, kui see on teada, miks DNA, erinevalt valgust, on just geneetilise infi kandja.--Hendrix 8. veebruar 2008, kell 15:14 (UTC)
ja pealegi, osadele viirustele kõlbab ka RNA väga hästi geneetilise info kandjaks--Hendrix 8. veebruar 2008, kell 15:23 (UTC)
"elektrostaatilised jõud (nn stacking efekt)" - see stacking efekt jääb arusaamatuks. Võiks kuidagi klammerdada, kui on tegemist mõistega--Hendrix 8. veebruar 2008, kell 15:47 (UTC)
"paremakäeline heeliks" - kas see tähendab D-stereoisomeeri?--Hendrix 8. veebruar 2008, kell 15:57 (UTC)
"Suhkur-fosfaat selgroog" - kas see on kindel mõiste? Ülal on kirjutatud, et nn. suhkur-fosfaat selgroo--Hendrix 8. veebruar 2008, kell 16:00 (UTC)
- See väljend tundub olevat keeleliselt vigane. Andres 8. veebruar 2008, kell 19:51 (UTC)
DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse
- See ei ole hästi arusaadav. Andres 8. veebruar 2008, kell 19:51 (UTC)
mingil kummalisel kombel on eestikeelses terminoloogias võrdsustatud nukleotiid lämmastikalusega[1]... Üks asi on lämmastikalus (adeniin, guaniin (puriinid), tümiin, tsütosiin (pürimidiinid)) ja teine asi nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaadist.[2] Imelik, miks selline võrdsustamine?--Hendrix 9. veebruar 2008, kell 09:06 (UTC)
- Sellist võrdsustamist eestikeelses terminoloogias ei ole. Geenivaramu sõnastikus on viga. Andres 9. veebruar 2008, kell 10:00 (UTC)
Mina annaksin sellele artiklile ikkagi nimeks "DNA". Ivo 12. jaanuar 2010, kell 01:35 (UTC)
Kusagile peaks ilmselt kirjutama ka selle strukturi avastamisest (Crick, Watson). praegu on kummaline, et artiklis neid mainitud pole -84.50.165.35 19. juuli 2015, kell 21:46 (EEST)
Kui DNA on suurim makromolekul, siis kromosoom ei ole makromolekul: kromosoom on ju DNA-st suurem. Andres (arutelu) 10. november 2015, kell 10:28 (EET)