Arutelu:Benedicamus Domino
Ei tea, kas artikli pealkiri peaks olema kaldkirjas või mitte... on see tsitaatsõna või teose pealkiri. Adeliine 21. oktoober 2018, kell 10:46 (EEST)
- Tuleb kellegi targema toimetaja käest küsida. Benedicamus jt teised ladinakeelsed sõnad kirikumuusikas on tsitaatsõnad (tulnud nende muusikavormide ladinakeelsetest algussõnadest vms), mida kasutatakse nii üldmõistena tekstis (Benedicamus-troop) kui ka pealkirjana, kui juttu on on konkreetsetest teostest (Leoninuse Benedicamus on üks kindel teos) ja et pilti veel segasemaks ajada, on olemas ka sellenimeline heliplaat.
- äkki Kuriuss teab, ta toimetab päris järjekindlalt. Ma teisi ei tea siin. Evlper (arutelu) 21. oktoober 2018, kell 14:20 (EEST)
- Kui keelendiga Benedicamus Domino mõeldakse väljendit – ladinakeelset tervitust, siis see kirjutatakse kursiivis ja ilma jutumärkideta. Aga see artikkel ei käi selle väljendi kohta.
- Kui keelendiga "Benedicamus Domino" mõeldakse heliteost, sh missa osa, siis see on pealkiri ning tuleks kirjutada püstkirjas ja panna jutumärkidesse.
- Üksiksõnaga "Benedicamus" on lugu keerulisem, ma ei oska kindlalt öelda, kuna ei tunne piisavalt liturgilist muusikat. Ühtpidi võiks seda käsitleda üldnimestunud liigisõnana, siis tuleks kirjutada väikse algustähega ja kursiivis nagu tavaline tsitaatsõna (benedicamus). Kui see on ühesõnaline missa osa terve pealkiri, siis tuleks kirjutada pealkirjana ("Benedicamus"). Näide Urmas Sisaski loomingust, tal on ühes kogumikus vaimulik laul märgitud nii: "Benedicamus : "Benedicamus Patrem Benedicamus Filium..."". Mina saan sellest aru nii, et seal näitab esimene benedicamus heliteose (ala)liiki ja edasi tuleb n-ö päris pealkiri. Lihtsalt selle näite põhjal järeldan, et ka siinse artikli pealkirjaks olev sõna on nimetus, mis näitab heliteose liiki, ja tuleks kirjutada kursiivis. Samas aga artiklis defineeritakse hoopis konkreetset pealkirja "Benedicamus Domino", nii et minu meelest on siin vastuolu artikli pealkirja ja defineeritava märksõna/pealkirja vahel. Näiteks ingliskeelse Wikipedia artikli pealkiri on Benedicamus Domino ning seda keelendit defineeritakse ladinakeelse väljendina, alles tagapool räägitakse, kuidas seda kasutatakse liturgilises muusikas. Võib-olla võiks eestikeelse artikli üles ehitada ingliskeelse artikli eeskujul?
- Kuid on veel võimalus, et ühesõnaline "Benedicamus" on lihtsalt täieliku pealkirja "Benedicamus Domino" lühem variant. Näitena mainitud Sisaski teose pealkiri aga justkui välistaks selle võimaluse. Nii et praeguste teadmiste põhjal ma käsitleksin ühesõnalist benedicamus't siiski liigisõnana, st paneksin kursiivi. Kahjuks mul on praegu põhjalikuma teatmeteosena käepärast ainult üks kopsakas eestikeelne muusikaentsüklopeedia, kust ma aga benedicamus'e kohta ei leidnud sõnagi. ENEst ka ei leidnud.
- Lisan igaks juhuks veel ühe EKI keelenõuande võõrkeelsete pealkirjade kirjutamise kohta:
- "Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse eesti tekstis jutumärkidega ja püstkirjas: loengukursus „Studium generale“, Pinki turnee „I’m Not Dead“, näitus „Scripta manent III“, kokaraamat „Aus der estnischen Nationalküche“, märk pealiskirjaga „Labore et Constantia“, flöödipala „Nocturne et allegro scherzando“, arvutimäng „Ace of Kings“, film „Apocalypto“ jne. Suured ja väikesed algustähed vastavad originaalkeele ortograafiale. 2006 oktoober". Kuriuss 23. oktoober 2018, kell 01:52 (EEST)
- Kui nii, siis liigisõna kui sellist üldse polegi, sest kõik need nii-öelda üldsõnad lähtuvad missa osast (tegelikult küll ainult ühest lausest) "Benedicamus Domino". Kas siis on õige kirjutada "Benedicamus"-troop? Sest tropeeritud on missas esinevat lauset, mida võib käsitleda missa osana. Urmas Sisaski teos on ladinakeelse pealkirjaga "Benedicamus" 'õnnistagem' ja kooloni järel tulevad sõnad, oletan, on lihtsalt esisõnad, et eristada seda "Benedicamus Domino"st.
- See tähendab, et pealkiri ei pea kursiivis olema. Aga mina olen harjunud Siitani muusikaõpikuga, kus kasutatakse väga palju kursiivi, eriti ses vanemas vihikus. Ja troobi kirjutab ta ikka Kyrie-troop, kursiiviga, ehkki uues õpikus on pealkirjad korralikult jutumärkides. Evlper (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 10:43 (EEST)
- Ma vaatan, et missatsükli osad Kyrie, Credo jt on tal ka ikka kursiivis ja jutumärkides, samuti kiituslaul Magnificat. Kas need on siiski mingit laadi üldnimetused? See paistab hästi toimetatud õpik olevat ja siiamaani autoriteetseim eestikeelne allikas vanema muusika kohta.Evlper (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 11:15 (EEST)
- Kui artikli algusest ära võtta määratlus 'laul' ja asemele panna 'lause', siis ongi nagu ingliskeelses - aga siiski muusikaajalooline tähendus moodustab artikli põhiosa, st. miks sellest üldse on muusikateosed saanud. Kas siis ikka on vastuolu?Evlper (arutelu) 23. oktoober 2018, kell 11:37 (EEST)
Nüüd jääb artikli sissejuhatusest mulje, et seda lauset (ja koguduse vastust) lihtsalt öeldakse, mitte ei laulda. Ja hilisem muusikaline jutt on siis sellega vastuolus. Adeliine 25. oktoober 2018, kell 13:27 (EEST)
- Seda võidakse nii öelda kui laulda. Pigem siiski lauldakse, sest kuna ta on ordinaariumi osa, on tal viis olemas.Evlper (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 13:38 (EEST)
- Missas kindlasti lauldakse ja kogudus ütleb kõnehäälel vastu "Deo gratias". Officiumi lõpu kohta ma nii täpselt ei tea, aga ma oletan, et vaimulikud laulavad ka selle, mitte küll missa viisil, vaid retsiteerides. Muutsin viimases lauses tegusõna. Ka nii oleks rohkem lõigud omavahel kooskõlas.Evlper (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 13:43 (EEST)
- Nii muusikaliselt kui liturgiliselt jääb Benedicamus Domino vanamuusika ja kirikuajaloo valdkonda. Tänapäeval ei kasutata eriti. Sellepärast pole ka palju temast entsüklopeediates. Aga muusikaajalooliselt on ta märkimist väärt.Evlper (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 13:47 (EEST)