Arutelu:Asbest

Kui nimetus, siis peaks sõna olema jutumärkides. Muidu tuleb välja, nagu asbest ise oleks nimetus. Andres 15. detsember 2006, kell 21:46 (UTC)

Kas see ikka on üksnes kaubanduslik nimetus... ma küll ei usu, et vanad-egiptlased või vanad kreeklased kaubamärkidega tegelesid - Ahsoous 16. detsember 2006, kell 00:28 (UTC)

See artikkel on selle mõiste tänapäevasest tähendusest. Kui tahad ajaloost kirjutada, siis palun väga. Tee alajaotus "Ajalugu" ja anna minna. Siim 16. detsember 2006, kell 09:34 (UTC)

Teised vikid ja ka näiteks TTSS ütlevad, et on tegemist teatud mineraalide koondnimetusega. Kaubandusliku nimetuse all mõeldakse minu meelest midagi muud. Andres 17. detsember 2006, kell 02:04 (UTC)

Lisasin viited. Glossary of Geology:"A commercial term applied to a group of silicate minerals that readily separate into thin, flexible..." The Oxford Companion to the Earth:"‘Asbestos’ is a commercial, rather than mineralogical, term that encompasses six silicate minerals: chrysotile, amosite, fibrous anthophyllite, fibrous tremolite, fibrous actinolite, and crocidolite." Siim 17. detsember 2006, kell 10:10 (UTC)

Arvan, et piisaks sellest, kui öelda, et tegu on koondnimetusega, mida ei kasutata mineraloogias, vaid (näiteks) tehnikas. "Kaubanduslik nimetus" on minu meelest eksitav ega ole ka väljendi "commercial term" adekvaatne tõlge. Andres 17. detsember 2006, kell 10:21 (UTC)

Milline siis on väljendi "commercial term" adekvaatne tõlge? Kui sa tead selle termini tähendust nii hästi ja usaldad TTSS-i ning teisi Vikipeediaid rohkem kui minu allikaid, siis muuda ise artiklit. Mina seda teha ei saa, sest pean enda allikaid usaldusväärsemateks. Siim 17. detsember 2006, kell 10:33 (UTC)

Arvan, et parem oleks kasutada eestikeelseid alikaid. Mul ei ole uuemaid eestikeelseid allikaid käepärast.

Küsimus ei ole selles, et ma Sinu toodud allikaid kui niisuguseid ei usalda, vaid nende tõlgendamises. Saan asjast nii aru, et neis allikates tahetakse öelda, et "asbest" ei ole mineraloogia ega üldse geoloogia termin. Adekvaatne tõlge oleks minu meelest "kaubanduses kasutatav termin" või "äris kasutatav termin", arvan aga, et autorid on tahtnud öelda, et seda terminit kasutatakse seal, kus asbesti mingil ärilisel eesmärgil (näiteks ehituses) rakendatakse. Väljend "kaubanduslik nimetus" viib minu meelest mõtted teises suunas.

Esitasin oma ettepaneku ülalpool.

Kokkuvõttes usaldan siiski teisi alikaid selles küsimuses rohkem. Näiteks Britannica ütleb: any of several minerals that readily separate into long, flexible fibres, ei mingit juttu kaubanduslikust nimetusest. Kaubanduslikud nimetused ei kuulu üldse geoloogide kompetentsi, mistõttu ma ei tahaks neid selles asjas usaldada. Andres 17. detsember 2006, kell 11:09 (UTC)

Viimase viidet nõudva lause võtsin Britannicast (Encyclopædia Britannica Onine).Konkreetselt pean silmas lauset: "Crocidolite poses the greatest health hazard, whereas exposure to low levels of chrysotile is not a health hazard." Siim 16. detsember 2006, kell 09:34 (UTC)

Kuidas see viide vormistada tuleks? Siim 16. detsember 2006, kell 23:33 (UTC)

Britannica vist on tasuline vms. Siis vast lihtsalt võiks viidata Encyclopædia Britannica Online-le...ilma lingita.--Boy 16. detsember 2006, kell 23:42 (UTC)

Mis moodi ma seda teen? Kas selle jaoks on ka mõni mall nagu inglise wikis? Ma ei saa sellest viitamise nõudmisest eriti aru, sest entsüklopeediad ju üldiselt ei viitagi oma allikatele. Kas nüüd hakatakse kõikidele artiklitele neid malle lisama? Siis oleks pidanud algusest peale olema nõue, et Vikipeedia artiklit tuleb kirjutada samas stiilis nagu teadusartikleid. Siim 16. detsember 2006, kell 23:48 (UTC)

Ma tegin mingi viitamise näidise sinna ära. Paranda seda. Mis puutub viidete nõuetesse, siis niipalju kui mina olen inglise viki policitest lugenud, siis üks neist on "no original research". Sellele tugineb ka viitamiskohustus. Vt. nt. (en:Wikipedia:No original research)--Boy 17. detsember 2006, kell 00:02 (UTC)

Seal on öeldud nii: Any material that is challenged or likely to be challenged must be accompanied by a reliable source. Saan sellest nii aru, et viidata on tarvis eelkõige siis, kui on tekkinud või võib tekkida kahtlus. Andres 17. detsember 2006, kell 01:50 (UTC)

en:Wikipedia:Citing sources: Attribution is required for direct quotes and for material that is challenged or likely to be challenged. Andres 17. detsember 2006, kell 01:53 (UTC)

Selles osas olen ma nõus, et igat toodud lauset viitama pole mõtet hakata. Minu arvates oleks vaja kindlasti viidata järgmistel juhtudel: a) statistilised andmed b) vaieldavate tõlgenduste esitamine c) kellegi poolt esitatud väide (a-la Peeter Kase sõnul on... d) mitte laialdaselt tuntud faktid mingil teemal või kellegi eluloost (nt. Peeter Kask oli esimene eestlane Kuul).

Kindlasti oleks kahtluse korral mõtekam pigem viide lisada, kui see tegemata jätta.--Boy 17. detsember 2006, kell 10:26 (UTC)

Minu arvates ei ole näiteks artiklis Aadu Talts tarvis mingeid viiteid. Andres 17. detsember 2006, kell 11:13 (UTC)

Artikli praeguse seisukorra juures võiksin isegi nõus olla. Algne versioon vajas kindlasti viiteid, "Partei Aadu" nime pärast kasvõi.--Boy 17. detsember 2006, kell 11:45 (UTC)

Jah, "Partei Aadu" kohta saab vaevalt viiteid leida, kuigi ma usun, et nii on teda tagantaselja hüütud. Tegelikult ei leidnud ma viiteid selle kohta, et ta TPI parteisekretär oli, kuigi ma ka selles ei kahtle. Andres 17. detsember 2006, kell 13:10 (UTC)

Palun tsiteeri 1. ja 2. allikat. Kuidas see "kaubanduslik nimetus" seal on? Andres 17. detsember 2006, kell 10:05 (UTC)

Seda terminit mineraloogias ei kasutata

Kust sa seda võtad? Siim 17. detsember 2006, kell 11:44 (UTC)

"‘Asbestos’ is a commercial, rather than mineralogical, term

Seda Sa ise tsiteerisid. Ma võtan selle hea meelega maha, ainult et ma ei saa aru, milleks Sa siis üldse tahtsid rääkida kaubanduslikust nimetusest. Andres 17. detsember 2006, kell 13:10 (UTC)

Võtsin selle maha. Kas on veel midagi vaidlustatud? Andres 17. detsember 2006, kell 13:11 (UTC)

Enim ohustatud ametialad on:torulukksepad, soojustehnikud, katlaoperaatorid, ehitajad,(renoveerijad), elektrikud, katusepaigaldajad, vaip- ja muude põrandakatete paigaldajad, hooldustöötajad,majahoidjad. Suurima ohu tekitab asbesti tolm.Asbestikiud on väga väikesed ja asbesti käitlemisel võib moodustuda mikroskoopiline tolm, mis hingamisteede kaudu satub organismi. Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk.Uuringute kohaselt sureb tänases Euroopas 15 000 inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse. Seda olukorras, kus asbesti kasutamine uutes toodetes on juba aastaid keelatud.Asbesti kui materjali iseloomustab vastupidavus kõrgele temperatuurile, ja keemilisele töötlusele, samuti hõõrdumiskindlus ning hea isoleerimisvõime.Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist üle maailma.Asbesti on palju kasutatud elektri- ja soojusisolaatorina, betoon- ja polümeer-toodete tugevuse tõstmiseks, heliisolatsioonivahendina jne. Kokku üle 3000 toote ja kasutusala.Eelmise sajandi 50.-tel ja 60.-tel oli asbest oma populaarsuse tipus, siis kasutati seda liimides, värvides, pahtlites, vuukimismassides hermeetikutes, linoleumis, tuletekkides ja nöörides.Eestis on samuti asbesti kasutatud peaaegu terve sajand, eriti intensiivselt aga eelmise sajandi teisel poolel, kui hoogustus elamuehitus ning rajati elektrijaamu ja teisi suuri tööstusettevõtteid.Aastatel 1962-1995 toodeti Kundas asbesttsementplaate ehk eterniiti ning selle toormeks kasutati aastas 6000-8000 tonni Venemaalt sisse veetud krüsotiilasbeti. Nüüdseks on selgunud, et asbesti laialdast kasutamist võib nimetada üheks inimkonna rängimaks töötervishoiualaseks tragöödiaks.Ehitistes on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale, eriti asbesttsementtooteid ja isolatsioonimaterjale. Meil Eestis kasutati põhiliselt aastatel 1962-1994 Kundas toodetud 6 ja 8 lainega eterniitplaate, mida valmistati kokku üle 2,2 miljoni tonni (10-15% krüsotiilasbesti). Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale.

Keegi oli artikli sellise tekstiga asendanud. Tühistasin muudatuse, kuid panin teksti siia. Ehk saab seda kasutada artikli täiendamisel. Siim 22. jaanuar 2009, kell 12:20 (UTC)

Fraasi "inimese juus" alla on pandud link Pikkuste suurusjärgud. See on minu meelest halb link. Andres (arutelu) 18. august 2016, kell 23:11 (EEST)[vasta]