Arutelu:Arvutikeel

Ma ei saa aru, kuidas see, et kasutatakse ainult kahte sümbolit, tagab sõnade ühetähenduslikkuse. Ma ütleksin, et selles ei ole põhimõttelist vahet, mitut sümbolit kasutatakse. Võib iga kirjamärgi asendada nullide ja ühtede kombinatsiooniga. Sellest muutuvad sõnad ainult pikemaks, kuid mitte ühetähenduslikumaks. Andres 00:04, 29 Aug 2004 (UTC)

Ei näe artiklil praegusel kujul mõtet. --Oop 13:46, 27 Dec 2004 (UTC)

Kirjutasin inglise viki järgi uue sisu. Andres 04:53, 30 Dec 2004 (UTC)

Sellises tähenduses seda sõna eesti keeles ei kasutata. Arvutikeeleks on nimetatud masinkeelt, arvutialast oskussõnavara või koguni virtuaalmaailmas kasutatavat väljenduslaadi. Minu arusaamist mööda on artikkel eksitav ja tarbetu. --82.131.24.147 1. november 2008, kell 02:24 (UTC)

Võib-olla küll. Mis sõna selles tähenduses kasutatakse?

E-teatmik samastab arvutikeelt (computer language) programmeerimiskeelega. Andres 1. november 2008, kell 06:07 (UTC)

EKI inglise-eesti sõnaraamatus on vasted computer language, computer code ja machine language (viimase vaste e-teatmikus on "masinakeel").

Sõna kasutatakse arvutialase oskussõnavara tähenduses ja ka kasutajaliidese keele tähenduses ja ka virtuaalmaailmas kasutatava väljenduslaadi tähenduses.

Leidsin siiski ühe kasutusjuhu siin antud tähenduses: [1]. Andres 1. november 2008, kell 06:20 (UTC)

Arvutikeele ja programmeerimiskeele eristamine on üpris umbmäärane. Isegi Turingu täiuslikkuse aluseks võtmine ei tee asju selgemaks: näiteks osad märgendkeeled (HTML) pole turingu täielikud, kuid osad (LaTeX) on. Ka mõned programmeerimiskeelteks loetavad keeled pole turingu täielikud (näiteks Charity ja Malbolge). Inglisekeelses vikis suunab Computer language en:Programming language peale - seal on lühidalt räägitud ka terminist computer language. Tuuakse ka väide, et suvalist arvutile antavat sisendit, mis mõjutab arvuti käitumist, võib käsitleda programmeerimiskeelena. Rene 13. aprill 2010, kell 01:37 (EEST)[vasta]

#def täpsemaks[muuda lähteteksti]

nii ei saa seda artiklit sõnastada, sest siin on mitu asja segi kui kapsad ja tangupudru, toon võrdlused:

inimese peas on mõtted, tavaliselt emakeelsed - arvutis on sisemine suhtluskeel ja infot selles liigutatakse masinkoodis, ehk arvutikeeles, mis on igale arhitektuuril ja selle liidestel eripärane - nt draiverid jne, vt Masinkood ja Assemblerkeel.

Masinkoodi #def on nlugeda ju "Masinkood e. masinakeel" - seega kui masinaks on arvuti (mitte nt progetav kontroller), siis keel millega saab juhtida seda arvutit, tema enda masinkoodis/keeles ongi arvutikeel.

inimesed suhtlevad omavahel mitmetes keeltes - arvutid suhtlevad omavahel erinevate protokollide ja standardite järgi, mõnigate suhtlemisprotokollidega kaasneb ka eriline suhtluskeel, samas mitte kõigiga, nt http-ga on seotud html kuid ftp-ga pole miskit keelt, ainult protokollikohased käsud.

inimene ja pc "suhtlevad omavahel" - loomulikult inimesele arusaadavate märkide ja liideste abil - jah arvuti algusaegadel progesid unikaalsete arvutite loojad otse arvutiga arvutikeeles, ning koos operaatoritega progesid arvuteid ringi juhtmeid ümbertõstes - vaata analoogarvuti.

==> artikkel vajab korrastamist, et mitte inimesi eksitada. suwa 1. november 2008, kell 10:11 (UTC)