Arutelu:Aine (füüsika)

Kas seisumassita elementaarosakesed ei kuulugi füüsikalise aine hulka? Siim 09:58, 24 Sep 2004 (UTC)

Just nii seda tavaliselt mõistetakse (see ei välista teistsuguseid kontseptsioone). Ma lappasin läbi, mida eri keeltes vikid ütlevad: seisumassi on mitmes mainitud (ingliskeelses küll mitte, aga seal on üldse segasevõitu jutt). Samuti on ENE 1. väljaandes seisumassi mainitud. Muidugi võib öelda, et aine sees on näiteks footoneid. Aga footonid arvestatakse välja hulka. Teisest küljest, välja substraadiks võivad olla ka seisumassiga mesonid, seetõttu pole see määratlus päris täpne. Aga täpset määratlust selles võtmes nähtavasti ei saagi anda, sest aine mõiste ei ole kuigi piiritletud. Kui Sa saad asja kohta midagi täpsemat teada, eks siis lisa. Andres 10:07, 24 Sep 2004 (UTC)

Mulle see avalause ikkagi ei meeldi. Minu arvates kuuluvad ka seisumassita osakesed aine hulka. Sain sellele ka kinnitust lugedes Agu Laisa bioloogilise füüsika konspekti. Tsiteerin seda:

Kehad mitte ainult tekitavad välju, vaid ka tekivad väljadest. Üheks näiteks on nn. suur pauk 14-15 miljardit aastat tagasi. . Välja kvantidel näiteks footonil on samuti mass, mida kirjeldab tema energia.

Mina ei tea, kas avalause on õige. Asi on selles, et ilma footoniteta ei saa olla elektromagnetilist vastastikmõju, mis aatomeid koos hoiab. Selles mõttes kuuluvad aine koosseisu ka footonid, muidugi mitte kõik footonid. Aga kuidas Sinu tsitaat avalausele vastu räägib, sellest ma ei saa aru. Andres 17:08, 20 Nov 2004 (UTC)

Seal tsitaadis on öeldud, et väli ja aine on mateeria eksisteerimise kaks võrdväärset vormi. Ma saan aru, et sõna mateeria tähendab siin füüsikalist ainet, sellest artikkel ongi. aine, aga on seal tsitaadis mateeria millel on seisumass. Tahtsin tsitaadiga öelda seda, et ka väli kuulub füüsikalise aine koosseisu.

Sain nüüd aru. Aga minu meelest on siin kasutatud sõna "mateeria" filosoofilises tähenduses, mitte füüsikalises mõttes aine sünonüümina. Seetõttu langeb see argument minu meelest ära. Andres 17:42, 20 Nov 2004 (UTC)

Sellisel juhul saame me asjast erinevalt aru ja lahenduse leidmine on võimatu ning vaidlemine mõttetu. Ärme siis praegu artiklit muuda, kuid ma jään oma seisukoha juurde. Tegelikult võiks siiski artikli alguses mainida, et asjast on võimalik mitmeti aru saada. Siim 17:50, 20 Nov 2004 (UTC)

Lisasin algusesse täpsustava märkuse. Küllap tulevad füüsikud, kes asja täpsustavad. Andres 18:02, 20 Nov 2004 (UTC)

Miks osad footonid aine koosseisu ei kuulu? Siim 17:23, 20 Nov 2004 (UTC)

Kui lähtuda sellest kaalutlusest, mille mina tõin, siis näiteks need footonid, mis on teel Päikesest minu silma, aine koosseisu ei kuulu. Andres 17:42, 20 Nov 2004 (UTC)

Sellest ei saa ma samuti aru. Siim 17:50, 20 Nov 2004 (UTC)

Footonid on osakesed, mis kannavad elektromagnetilist vastastikmõju ning on nii-öelda elektromagnetvälja substraadiks. Footonid on ka valguse substraadiks. Valgus, mis langeb Päikeselt minu silma, koosneb footonitest. Ka elektromagnetväli, mis aatomituuma ja elektronkatet koos hoiab, koosneb footonitest. Kui me räägime ainest tavalises mõttes, st ainest, mis koosneb aatomitest (kuigi igasugune aine ei koosne aatomitest), siis võib-olla peaks aine koosseisu arvama ka footonid, mis aatomit koos hoiavad. Aga võib-olla ka mitte. Andres 18:02, 20 Nov 2004 (UTC)

Definitsioon

Aineks ehk substantsiks ehk olluseks nimetatakse seda, millest koosnevad meid ümbritsevad füüsikalised kehad. --kanakukk 2. detsember 2008, kell 17:11 (UTC).