Arutelu:Adik Levin

Mida on mõeldud ristinime all? Andres (arutelu) 6. oktoober 2015, kell 08:56 (EEST)

Ma küsin seda uuesti. Kas ta on ristitud? Need nimed sellele ei viita. Viidatud allikas pole ristinimest juttu. Andres (arutelu) 16. detsember 2015, kell 22:19 (EET)

Mis selle ristinimega teha? Andres (arutelu) 22. november 2016, kell 11:20 (EET)

Ristinime võiks asendada sünninimega. Velirand (arutelu) 22. mai 2022, kell 09:20 (EEST)

Tekstis pole ühtki sõna Levini vaadete kriitikast ning ka lingivalik ainult promob tema teooriaid. Sisuliselt NPOV.

Tekstis ei ole tema toitumisalastest vaadetest üldse juttu.

Sa võid lisada linke, kus tema vaateid kritiseeritakse. Andres (arutelu) 22. november 2016, kell 11:20 (EET)

Välja võetud

Võtsin järgneva viitamata ilukirjandusliku ja Levinit kiitva teksti artiklist välja. Ehk keegi leiab osadele neist väidetest allika juurde ja lisab neutraalses toonis artiklisse.--Minnekon (arutelu) 15. august 2020, kell 16:11 (EEST)

Doktor Levini poolt väljatöötatud ja teaduslikult tõestatud „Enneaegsete laste humaanse abi süsteem“ hakkas levima juba 80. ja 90. aastatel, aga ka hiljem ning 2000. aastatel tunnistati see pediaatria kuldseks standardiks kogu maailmas. Professor, silmapaistev lastearst, neonatoloog, humanist, kirjanik, see pole kaugeltki täiuslik nimekiri selle suure isiksuse saavutustest. Ta on sage külaline televisioonis, raamatute, teadusartiklite ja populaarteaduslike artiklite autor, kes levitab humaanseid ideesid ja tervisliku toitumise süsteeme.

Valgas, juudiperes sündinud poissi ootas mitte kerge, kuid huvitav saatus ees. Ta pidi juba varases nooruses paljutki üle elama ja mõistma, kõik see karastaski tema tahet ja kujundas Adik Levini iseloomu.

Tema pere tuli Siberist Eestisse tagasi 1945. aastal. Ning Adik asus õppima eesti koolis.

Edasi tulid õpinguaastad Leningradi Pediaatrilises Meditisiinilises instituudis, mille Adik Levin lõpetas 1968. aastal. Tundus, et loogiline jätk oleks tagasitulek kodusesse Eestisse, kuid saatus tegi järjekordse kukerpalli ning doktor Levin läheb tööle Kasahhi NSV Uralski linna. Kuid sidemeid Eestiga pole ta kunagi kaotanud.

Kasahstanis ta mitte ainult ei omanda ja lihvi ametialast meisterlikkust, vaid hakkab ka tegelema teadusega. 1974. kaitseb ta teadusate kandidaadi väitekirja ja 1975. aastal tuleb tagasi Eestisse.

1979. aastal saab Adik ettepaneku asuda juhtima vastsündinute ja enneaegselt sündinud laste patoloogiaosakonda Tallinna lastehaiglas. Ta võtab selle ettepaneku vastu ning see määrab tema saatuse.

Neonatoloogia oli tol ajal kaugel humaansusest lapse suhtes. Doktor Levin muudab põhjalikult olemasolevat struktuuri, ning esimest korda maailmas ja endise NSV liidu territooriumil luuakse tänu tema pingutustele „Ema ja lapse“ osakond, kus ema tohtis olla koos lapsega 24 tundi ööpäevas koos.

Ei maksa unustada, et tol ajal, kui doktor Levin alustas oma revolutsioonilist tegevust, arvati NSV liidus ja arvatavasti ka terves maailmas, et täiskasvanud, isegi lihane ema, võivad lapsele anda edasi nakkuseid, mis teevad enneaegselt sündinud lapse tervisele kahju. Oli olemas tervishoiuministeeriumi vastav korraldus, see oli süsteem. Kuid siiski otsustas dr. Levin seda traditsiooni lõhkuda.

Doktor Levin oli veendunud, et see probleem on ainult NSV liidus, kuid kui ta 10 aastat hiljem külastas esimest korda Soomet ja Saksamaad, siis avastas, et ka seal on kõik samamoodi nagu NSV liidus.

Ka läänes eraldati enneaegselt sündinud või haige lapse ema lapsest, kuid teistel põhjustel – meedikud arvasid, et ema on väsinud ja stressis ning vajab täielikku rahu.

Lisaks meeskonnale, kes aitas lapsi, lõi Adik Levin ka spetsialistide meeskonna, kes tegelesid ka emadega, kel olid ükskõik millised probleemid, kaasa arvatud psühholoogilised.

Eesti kogemused olid tolle aja kohta revolutsioonilised. Tallinna lastehaiglat külastasid peaaegu kõik liiduvabariikide juhtivad neonatoloogid ja tervishoiuasutuste juhid. Ning doktor Levinit hakati kutsuma andma loenguid üle terve maailma.

Professor Levinit hakati kaasama rinnaga toitmisega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide töösse. Ta pööras tähelepanu, et märgatakse vaid tervete laste rinnaga toitmise probleeme, kuid mitte ükski organisatsioon ei tegele haigete ja enneaegsete lastega. Ning doktor Levin hakkas nõudma suhtumise muutmist haigetesse vastsündinutesse ja enneaegsetesse lastesse. Tänu sellele, et doktor Levin on vastsündinute humaanse meditsiini autor, on ta läbi sõitnud terve maailma ja esinenud loengutega enam kui 30 riigis.

Maailma tervishoiuorganisatsioon ja UNICEF on välja töötanud algatuse „Lapsesõbraliku haigla Initsiatiiv“. Ning doktor Levini poolt kogutud kogemused võimaldasid välja töötada ka algatuse humaanseks vastsündinute meditsiini initsisatiivks.

Nii tol ajal kui ka praegu on kõik välismaised spetsialistid, kes kas kohtusid Adik Leviniga või külastasid Tallinna kliinikut šokis ja vaimustuses sellest, mida Adikul õnnestus ära teha.

Kuid samal ajal Lääs ei olnud valmis omaks võtma, et vaene Eesti NSV liidust õpetab neile uusi meditsiinilisi meetodeid.

Isegi 1994. aastal, kui Adik saadab oma artikleid pediaatria juhtivatesse ajakirjadesse üle terve maailma ei taheta neid avaldada. Kuid oma kangekaelsusega Adik siiski saavutab juhtivate maailma spetsialistide tähelepanu.

Kaks Ameerika pediaatria helgeimat pead tol ajal, Marshall Klaus ja John Kennel kirjutasid 1999. aastal, et Adik Levin suutis panna Eestis aluse tõelisele innovatsioonile nõukogude ajal.

Tänu nende abile ja paljudele esinemistele rahvusvahelisel tasandil avaldas 1999. aastal maailma juhtiv ajakiri Acta Pediatrica Adik Levini artiklid. Sellest hetkest sai Adik Levini nimi maailmakuulsaks ning tema lähenemine vastsündinutele hakkas levima üle maailma.

Pärast pensionile jäämist jätkas Adik suhtlemist erinevate riikide pediaatritega. 2010. aastal külastas Adik Levini vastsündinute osakonda Sho Lee, pediaatriaprofessor, neonatoloog ja ema ning lapse tervise uuringute keskuse direktor. Tallinnas nähtu põhjal sai Sho Lee rahastuse 3 aastaseks uuringuks. Alates 2011. aastast viidi Adik Levini süsteemi alusel läbi uuringud 25 Kanada, USA ja Uus-Meremaa haiglates.

2016. aastal Baltimore’is Ameerika pediaatrite assotsiatsiooni plenaaristungil tunnistati see süsteem maailma kuldseks standardiks. Märkimisväärne on see, et Adik tõestas teaduslikult selle juba 1991. aastal oma doktoritöös, märkides seda ka monograafias, kui maailm tunnistas selle kuldseks standardiks alles 30 aastat hiljem.

Tõesti, NSV liidus hakati juba 80. aastate lõpus avama osakondi enneaegselt sündinud lastele. Ja seda tänu sellele, et Adik Levini poolt Tallinna lastehaiglas välja töötatud süsteem vormiti raamatuks ja tänu tema doktoritööle oli see ka teaduslikult tõestatud. Tuleb tunnistada, et tänu sellele on endise NSV liidu maad neid küsimustes kaugelt ees lääneriikidest, kes alles on teel humaanse suhtumise suunas enneaegselt sündinud lastesse.

Eesti Vabariik on ka selles osas maailmas olnud kogu aeg innovatiivne. Tallinn on kindlasti ainukene pealinn Euroopas ja võib olla ka maailmas, kus kõikides raviasutustes ehk siis sünnitusmajades ja lastehaiglas viibivad oma enneaegsete laste juures mitte ainult emad aga ka isad 24/7 ehk pidevalt, ööpäevaringselt!

2015. aastal sai Adik Levin lastekaitsepäeval tiitli ja preemia Elutöö eest. See autasu anti üle teenete eest laste tervise , heaolu ja õiguste kaitsmise eest. Lisaks omistati doktor Levinile ka tiitel „ Laste ja noorte lemmik“. Talle on Eesti Vabariigi president andnud Punase risti I klassi ordeni. Lisaks on Adik ka Tallinna linna aukodanik. Adik Levini poolt välja töötatud 11 reeglit humaanseks hoolitsuseks enneaegselt sündinud laste jaoks ripuvad täna paljudes maailma neonataalsetes osakondades.