Arutelu:Aarne Saluveer
Siin on link lehele Tahukas (ansambel), aga mis tuleks lehele Tahukas? Reeglite järgi ei tehta sulgudega linki, kui põhipealkirjaga lehte ei ole. Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 18:24 (EET)
- Mina ei tea, et selline reegel oleks. Võiks lubada juhtumipõhist lähenemist. Adeliine 17. veebruar 2016, kell 18:43 (EET)
- See on kirjutamata reegel (inglise vikis on see kirjutatud). On ju ilmne, miks nii tuleb teha.
- Ma ju lähenengi juhtumipõhiselt. Ma ei ole kindel, et seda pealkirja on tarvis millelegi muule hoida. Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 20:18 (EET)
- Kui selline reegel kusagil kirjutamata kujul ka oleks, siis ilmselt ei ole see reegel mitmekülgselt kaalutletud. Ma ei ole seni näinud ühtegi veenvat põhjendust ja hetkel paistab pigem, et veenvat põhjendust universaalseks reegliks ei ole. Andrese kommentaari kirjutamise ajal olid mõlemad lingid (sisuliselt) punased, ehkki sulgudeta link oli jäänud ühes artiklis lihtsalt panemata. Olukorras, kus on olemas nii sulgudeta kui sulgudega punane link, ei ole entsüklopeedilisi sisuargumente, kumb artikkel tuleks varem kirjutada. Ent sellegipoolest peaks sulgudeta artikkel kajastama terminile vastavat enamlevinud ja enimkasutatavat mõistet.--VillaK (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 22:49 (EET)
- See, millele pealkiri jätta, on omaette ja vaieldav, kuid minu meelest mitte nii tähtis küsimus. Mina teeksin praegusel juhtumil teisiti, sest teisel artiklil on juba teine pealkiri ja "tahukas" öeldakse hulktahuka kohta harva. Aga ka praegune lahendus on enam-vähem OK.
- Tähtsam on siin see, et artiklite pealkirjad tuleb kokku leppida, aga kokkuleppe fikseerimiseks (või muutmiseks) tarvis, et põhiartikkel oleks juba olemas. Sellepärast ei tulekski üldjuhul sulgudega linke teha. Ja kui tahta kirjutada artikkel, mille pealkiri on sulgudega, siis peab olema ka sulgudeta pealkirjaga leht. Andres (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 23:53 (EET)
- Minu arvates võib pealkirjade üle arutada ja kokkuleppeid teha ka siis, kui "põhiartiklit" ei ole veel tehtud. Kui on juba varem selge (selgub), et mingi pealkiri tuleb täpsustusega, võib juba täpsustusega linke panna, kuigi ühtegi artiklit pole veel loodud. Selle eeliseks on see, et pärast ei pea linke ümber muutma ja artikkel luuakse kohe õige pealkirja alla (kui just ei ole kogemata sama asja kohta erineva täpsustusega linke tehtud). Puuduseks on see, et siis ei saa "Lingid siia" abil eri tähendusi leida, aga otsingu abil ikka saab. Ja on olemas ka Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed. Ma olen nõus, et mõnes mõttes süstemaatilisem on teha nii, nagu Andres kirjeldab, aga minu arvates ei peaks see olema absoluutne reegel ja teisiti tegemine viga, sest niisugune süstemaatilisuse nõue võib muutuda hoopis piduriks. Adeliine 18. veebruar 2016, kell 14:57 (EET)
- Kui kokkulepe tehakse, kuidas siis teada saadakse, et see tehtud on?
- Mis mõttes tehakse sama asja kohta eri täpsustusega linke kogemata? Neid tehakse sellepärast, et eri kirjutajatel on pealkirjast erinev ettekujutus. Ja kui keegi ise ära unustab, mis pealkiri peaks olema, kuidas siis saab eeldada, et on selge, mis pealkirjaga artikkel tuleb?
- Ma olen nõus, et mõnel juhul tundub, et pealkirjas eksida ei saa, aga ma ei soovitaks selles kindel olla. (Ma ei eita, et mõnel juhul on mõistlik täpsustus kohe panna.) Mulle tundub, et täpsustuse panemata jätmine hoiab hiljem kokku üleliigset tööd, sest siis pole tarvis otsimisega vaeva näha.
- Ma olen nõus, et see ei pea olema absoluutne reegel. Veaks ei pea sellist täpsustuslinkide panemist nimetama, aga see ei muuda asja. Andres (arutelu) 18. veebruar 2016, kell 23:36 (EET)
- Minu arvates võib pealkirjade üle arutada ja kokkuleppeid teha ka siis, kui "põhiartiklit" ei ole veel tehtud. Kui on juba varem selge (selgub), et mingi pealkiri tuleb täpsustusega, võib juba täpsustusega linke panna, kuigi ühtegi artiklit pole veel loodud. Selle eeliseks on see, et pärast ei pea linke ümber muutma ja artikkel luuakse kohe õige pealkirja alla (kui just ei ole kogemata sama asja kohta erineva täpsustusega linke tehtud). Puuduseks on see, et siis ei saa "Lingid siia" abil eri tähendusi leida, aga otsingu abil ikka saab. Ja on olemas ka Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed. Ma olen nõus, et mõnes mõttes süstemaatilisem on teha nii, nagu Andres kirjeldab, aga minu arvates ei peaks see olema absoluutne reegel ja teisiti tegemine viga, sest niisugune süstemaatilisuse nõue võib muutuda hoopis piduriks. Adeliine 18. veebruar 2016, kell 14:57 (EET)
- Kui selline reegel kusagil kirjutamata kujul ka oleks, siis ilmselt ei ole see reegel mitmekülgselt kaalutletud. Ma ei ole seni näinud ühtegi veenvat põhjendust ja hetkel paistab pigem, et veenvat põhjendust universaalseks reegliks ei ole. Andrese kommentaari kirjutamise ajal olid mõlemad lingid (sisuliselt) punased, ehkki sulgudeta link oli jäänud ühes artiklis lihtsalt panemata. Olukorras, kus on olemas nii sulgudeta kui sulgudega punane link, ei ole entsüklopeedilisi sisuargumente, kumb artikkel tuleks varem kirjutada. Ent sellegipoolest peaks sulgudeta artikkel kajastama terminile vastavat enamlevinud ja enimkasutatavat mõistet.--VillaK (arutelu) 17. veebruar 2016, kell 22:49 (EET)
"Saluveer lõpetas 1974. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli." Ta ei saanud ju 14-aastaselt keskkooli lõpetada. Vist ikka lõpetas 8. klassi 1974. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkoolis? Velirand (arutelu) 12. detsember 2021, kell 00:31 (EET)
Viimsi Keskkoolis alates aastast 1990?[muuda lähteteksti]
Kas Aarne Saluveer on muusikaõpetaja Viimsi Keskkoolis alates aastast 1990? See aastaarv on vale. Ta on Viimsi Keskkoolis teinud väga tänuväärset tööd muusikaõpetajana vähemalt 1983. või 1984. või veelgi varasemast aastast. Samuti on ta seal koolis olnud kooli segakoori juhendaja. 2001:7D0:81B1:4A80:D93D:4501:DA95:5B7 2. juuli 2023, kell 20:03 (EEST)