Arutelu:6. november

Valitud sündmused

Järgnevad sündmused on valitud esilehele kui päeva tähtsaimad sündmused. Vaata ka ülevaadet: Vikipeedia:Valitud sündmused

• 1814 – sündis Adolphe Sax, saksofoni leiutaja
• 1880 – Abraham Lincoln (pildil) sai USA presidendiks.
• 1946 – sündis Viivi Luik, eesti kirjanik

• vaata
• arutelu
• redigeeri
• ajalugu

Arutelu

---

"Tallinnas kanti ette esimene sõjajärgne mängufilm ("Elu tsitadellis"), kus osales eesti näitleja" Kuidagi imelik lause. Film on eestikeelne ja seal mängivad eesti näitlejad (mitte eesti näitleja). Samuti ei öelda filmi kohta "kanti ette". Velirand (arutelu) 6. november 2014, kell 13:22 (EET)

Filmi kohta öeldakse "linastus", tõenäoliselt mõeldakse siin esilinastust. Mõeldud on küllap seda, et ükski eesti näitleja üheski varasemas sõjajärgses filmis ei osalenud. Palun sõnasta ümber. Andres (arutelu) 8. november 2014, kell 09:43 (EET)

Viited on vigased. Andres (arutelu) 8. november 2014, kell 09:43 (EET)

Presidendi ametinimetuse ja institutsiooni õigekiri

Kleebin siia veel kord EKI keelekorraldaja Maire Raadiku artikli, kus ta selgitab, kuidas on eesti keeles õige kirjutada presidendi ametinimetust ja institutsiooni.

Kes on meie riigipea?

Oleme ära õppinud, et kui mõtleme presidendi institutsiooni, võime kirjutada asutusenimetuste reegli järgi ehk suurte tähtedega: Vabariigi President. Nii on kirjas ka seadustes: Vabariigi President on Eesti riigipea; Vabariigi Presidendi valimise korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus; Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised jne. Tavaliselt on meil siiski sagedamini vaja rääkida ja kirjutada konkreetsest inimesest, kes on parasjagu sellesse ametisse valitud. Sel juhul järgime reeglit, mille kohaselt käivad mis tahes ametimehed väiketähega: president (nagu peaminister). Kui Toomas Hendrik Ilves peab nt Tartu ülikooli juubeliaktusel kõne, ei tule kavva kirjutada mitte Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, vaid president Toomas Hendrik Ilves, ning kui kellelgi meist on vaja Toomas Hendrik Ilvese poole pöörduda, sobib kirjutada või öelda austatud president või austatud härra president, austatud president Ilves või austatud president Toomas Hendrik Ilves, samuti härra president või härra president Ilves. Seega, vaikimisi on president meie riigipea (nagu peaminister on meie valitsusjuht). Kui räägime muudest, alles siis peame hakkama täpsustama: kohtusid Eesti ja Soome president (väga ametlikult: Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi president); Eesti Panga presidendiks valiti Andres Lipstok. Kui kõrvutame oma riigipead ja muude institutsioonide juhte, võiks esimene neist jääda ikkagi lihtsalt presidendiks: president Toomas Hendrik Ilves kohtus Eesti Teaduste Akadeemia (vähem ametlikult: Eesti teaduste akadeemia) presidendi Richard Villemsiga. Kui siiski soovitakse lisada täiendit, sobib Eesti-siseses kontekstis kasutada riigi, nt riigi president ja teaduste akadeemia president. Ametist lahkunud president säilitab oma tiitli. Kui pöördume Arnold Rüütli poole, saame jätkuvalt öelda president, temast rääkides või kirjutades võime vajaduse korral täpsustada, et ta on endine president, ekspresident.

Maire Raadik

Vahendas Kuriuss (arutelu) 25. september 2023, kell 14:24 (EEST)