Arutelu:3. järgu haldusüksus
- Eestis võib 3. järgu haldusüksusteks pidada Tallinna linnaosi.
Selle peaks vist ümber sõnastama, sest ...
Eesti mõistes on 3. järgu haldusüksused asustusüksused (vt [1] §6) ja need on siis asula ja asum, mis võivad siis olla külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad. Linnosa küll ei mainita kuid EHAK-i järgi nagu jälle oleks. ja selliseid linnaosasid on ka Kohtla-Järvel
... kuda aga seda sõnastada / selgitada --TarmoK 3. veebruar 2006, kell 17.18 (UTC)
- Sellel linnaosal peaks olemas oma "linnaosa valitsus". Ehkki siin peaks olema ettevaatlik - meil on ametlikult ikkagi kahetasandaline haldusjaotus.
- Nõukogude ajal olid Eestis 3. järgu haldusüksused olemas. Enne rajoonide loomist hakati meil valdade sisse looma külanõukogusid. Hiljem olid oblastid-rajoonid-külanõukogud. 1950ndatest on Eestis olnud kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu omad oli rajoonid ja vabariikliku alluvusega linnad, 2. järgu omad linnarajoonid ja külanõukogud. Seda muidugi Eesti seisukohast, NLiidus oli Eesti NSV ise 1. järu haldusüksus. - Urmas 3. veebruar 2006, kell 18.25 (UTC)
Teen ettepaneku tõlkida shixiaqu linnarajooniks. On veel tebiequ ja banshichu, mida selles artiklis pole kajastatud. Andres 19. märts 2008, kell 07:27 (UTC)
Minu meelest oleks ikka parem teha alajaotused. Siis saaks vajaduse korral kasutada ka "vaata"-malli. Andres 25. august 2009, kell 21:02 (UTC)