Arutelu:Õigustatud kasutus
Terminit on eesti keelde tõlgitud mitmel viisil. "Õigustatud kasutus" on senistest variantidest parim, sest: 1) "õiguspärane kasutus" hõlmab ka teised seadusejärgsed kasutusviisid; 2) "õiglane kasutus" viitab moraaliprintsiibile (vrdl fair trade ehk "õiglane kaubandus"); 3) "aus kasutus" on samuti moraalitermin, pealegi ebamäärane. --213.184.43.2 3. jaanuar 2015, kell 14:23 (EET)
- Eesti õigussüsteemis on olemas Õigustatud kasutusele selline termin nagu - õiguste piirangut ühiskonna kasuks. Selleks on:
AutÕS § 19
Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
- õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
- õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
- õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
AutÕS § 22
Autori varalisi õigusi on piiratud ühiskonna kasuks informatsiooni levitamise eesmärgil. Piirang hõlmab ajalehtedes, ajakirjades jm perioodilistes väljaannetes avaldatud artikleid ja ringhäälingusaateid.
--Kopo25 24. aprill 2017, kell 12:41 (EEST)
- Õigustatud kasutus on teatud konkreetne, USA seadustes rakendatav viis autori varalisi õigusi piirata. Seda iseloomustab tavaõiguslik ebamäärasus ja tuginemine pigem kohtupraktikale kui kodifitseerimisele. Vastandina toetuvad nn. õigustatud pruuk (fair dealing) Kanadas, Austraalias jt endistes Briti kolooniates, samuti Euroopa kontinentaalse autoriõiguse erandid, konkreetsete kasutusvaldkondade ja tingimuste ammendavale loendamisele (õigustatud pruugi korral vähem piiritletult ja rohkem kohtupretsendentide põhiselt, Euroopas selgelt üksnes konkreetsete kodifitseeritud klauslite raames). Tavaliselt loetletaksegi kaitstud teoste vabakasutusjuhtumeid globaalselt kirjeldades just need kolm (samadel viisidel põhineb vabakasutuse regulatsioon üldjuhul ka ülejäänud maailmas), näiteks võib seda loendit näha Euroopa Liidu algatatud Communia projekti käigus koostatud avaliku omandi manifestis. Segadus terminoloogiaga on üsna levinud, nii kõneldakse ka Poola autoriõigusega seoses vahel sellest justkui kehtima pidavast "õigustatud kasutusest", ehkki tegelikult on seal vabakasutus reguleeritud üsna sarnase erandite loeteluga (isilik kasutus, haridus, teadus jne) nagu meil Eestiski. Kui nüüd ühiskonna juurde tulla, siis seda §§ 19 ja 22 ei maini (nähtavasti jäi ette mingi vana seaduseversioon, sest kehtivas AÕSis räägib § 22 "Teose vaba avalik esitamine" hoopis "teose avalikust esitamisest õppeasutustes vahetus õppeprotsessis"). Ühiskonda nimetab AÕS ainult 2 kohas: § 1 lg 2 punkt 4 räägib piirangutest "teoste kasutamisel ühiskonna huvides" (nähtavasti vihjatakse sellega, et kõik seaduses kirjeldatud piirangud on ühiskonna huvides, kuna § 1 mingeid muid, mitteühiskondlikes huvides piiranguid ei maini - ehkki tekstis nimetatakse korduvalt "isiklikke vajadusi", mida autoriõiguse piirangute vastased tõenäoliselt ühiskonna huviks ei pea) ja § 756 mainib "ühiskondliku julgeoleku kaitset" seoses andmebaasiõiguste piiramisega (§ 19 räägib teiste teoste puhul "avaliku julgeoleku tagamisest", aga mis avaliku ja ühiskondliku julgeoleku vahe on, mine võta kinni). Ja kindlasti pole termin "õiguste piirangut ühiskonna kasuks", ilmselt oli plaanis sinna kirjutada "piirang" või "piirangud". :) --82.131.43.145 29. august 2017, kell 02:55 (EEST)
- Mida tuleks artiklis muuta? Andres (arutelu) 29. august 2017, kell 10:34 (EEST)
- Vaatan lähemal ajal selle pilguga üle ja muudan. --82.131.43.145 29. august 2017, kell 16:56 (EEST)
- Mida tuleks artiklis muuta? Andres (arutelu) 29. august 2017, kell 10:34 (EEST)
- Õigustatud kasutus on teatud konkreetne, USA seadustes rakendatav viis autori varalisi õigusi piirata. Seda iseloomustab tavaõiguslik ebamäärasus ja tuginemine pigem kohtupraktikale kui kodifitseerimisele. Vastandina toetuvad nn. õigustatud pruuk (fair dealing) Kanadas, Austraalias jt endistes Briti kolooniates, samuti Euroopa kontinentaalse autoriõiguse erandid, konkreetsete kasutusvaldkondade ja tingimuste ammendavale loendamisele (õigustatud pruugi korral vähem piiritletult ja rohkem kohtupretsendentide põhiselt, Euroopas selgelt üksnes konkreetsete kodifitseeritud klauslite raames). Tavaliselt loetletaksegi kaitstud teoste vabakasutusjuhtumeid globaalselt kirjeldades just need kolm (samadel viisidel põhineb vabakasutuse regulatsioon üldjuhul ka ülejäänud maailmas), näiteks võib seda loendit näha Euroopa Liidu algatatud Communia projekti käigus koostatud avaliku omandi manifestis. Segadus terminoloogiaga on üsna levinud, nii kõneldakse ka Poola autoriõigusega seoses vahel sellest justkui kehtima pidavast "õigustatud kasutusest", ehkki tegelikult on seal vabakasutus reguleeritud üsna sarnase erandite loeteluga (isilik kasutus, haridus, teadus jne) nagu meil Eestiski. Kui nüüd ühiskonna juurde tulla, siis seda §§ 19 ja 22 ei maini (nähtavasti jäi ette mingi vana seaduseversioon, sest kehtivas AÕSis räägib § 22 "Teose vaba avalik esitamine" hoopis "teose avalikust esitamisest õppeasutustes vahetus õppeprotsessis"). Ühiskonda nimetab AÕS ainult 2 kohas: § 1 lg 2 punkt 4 räägib piirangutest "teoste kasutamisel ühiskonna huvides" (nähtavasti vihjatakse sellega, et kõik seaduses kirjeldatud piirangud on ühiskonna huvides, kuna § 1 mingeid muid, mitteühiskondlikes huvides piiranguid ei maini - ehkki tekstis nimetatakse korduvalt "isiklikke vajadusi", mida autoriõiguse piirangute vastased tõenäoliselt ühiskonna huviks ei pea) ja § 756 mainib "ühiskondliku julgeoleku kaitset" seoses andmebaasiõiguste piiramisega (§ 19 räägib teiste teoste puhul "avaliku julgeoleku tagamisest", aga mis avaliku ja ühiskondliku julgeoleku vahe on, mine võta kinni). Ja kindlasti pole termin "õiguste piirangut ühiskonna kasuks", ilmselt oli plaanis sinna kirjutada "piirang" või "piirangud". :) --82.131.43.145 29. august 2017, kell 02:55 (EEST)
- Õigustatud kasutus ei ole õige, sest sõna õigustatud tagasitõlge inglise keelde on justified ja mitte fair. Seepärast on õiglane kasutus parem. Inglise keeles on samas ka tuntud fraas "free and fair elections", mida eesti keelde tõlgitakse valimiste kontekstis nii: "vabad ja ausad valimised", kui ka "vabad ja õiglased valimised" (vastavalt vajadusele). -Mardus /arutelu 5. juuli 2018, kell 06:56 (EEST)