Armuõigus
Armuõigus ehk arm oli Vana-Liivimaal privileeg, mille aadel sai anda vasallile läänivalduste pärimisõiguse kohta[1]. Pärast 1397. aastat (Jungingeni armukiri) laienes armuõigus peale otsese meessoost läänijärglaste ka naissoost järglastele ja külgsugulastele[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 25.