Alba (riietus)

Anglikaani preester albas, nöörvööga ja stoolaga

Metodisti vaimulik albas ja linditaolise vööga

Altariteenijad ministrandialbades

Alba (ladina keeles albus – 'valge') on kandadeni ulatuv kitsaste käistega pikk valge rüü, jumalateenistusel teenijate põhiline liturgiarõivas, mida kantakse alusrüüna. Ka valget ristimisrüüd võidakse nimetada selle sõnaga.

Ajaloost

Alba kujunes Vana-Rooma põlvini ulatuvast, vöötatud, enamasti linasest kangast tuunikast (ladina keeles tunica alba, tunica linea), mida nii rooma kodanikud kui ka orjad kandsid alusrüüna, ja mille peal kanti toogat või paenula't. Umbes 4. sajandi algul läks ülemkihtides moodi kanda alustuunika pikemat, pahkluudeni ulatuvat varianti, mis võis olla Lähis-Ida riietusest mõjutatud. Seda pikka rüüd nimetati tunica talaris, aga ka värvust kirjeldava nimetusega "alba".

Liturgilises kontekstis oli alba algselt vaimuliku pealisrõivas, hiljem hakati selle peal kandma kaasulat, dalmaatikat või pluviaali. Keskajal võisid alba varrukatel, rinnal ja alläärel olla tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava.

Tänapäeval kannavad vaimulikud albat enamasti nöörvööga (cingulum) vöötatult sutaani peal liturgilise alusrüüna, kuumal ajal võib seda kanda ka sutaanita. Ka ministrandid kannavad albat, kuid see erineb vaimulike albast lõikelt.

Sümboolika

Alba sümboliseerib Kristuse antud puhtust, ristimises saadud uut elu ja lunastatute igavest rõõmu (Ilm 3:5).

Pildid

• 
  Tikanditega alba
• 
  17. sajandi alguse nõelapitsiga kaunistatud alba Metropolitani muuseumis
• 
  Alba ja kaasula mannekeeni seljas

Vaata ka

• Stihhaar
• Rokett
• Sutaan
• Rässa (riietus)