Air Florida lend 90

Allikas: Vikipeedia

Air Florida lend 90 oli siselend Ameerika Ühendriikides Washingtoni riiklikust lennujaamast Fort Lauderdale-Hollywoodi rahvusvahelisse lennujaama, mis toimus 13. jaanuaril 1982. Lennuk Boeing 737-222 põrkas umbes kilomeetri kaugusel lennurajast vastu silda ning kukkus seejärel Potomaci jõkke. Pardal olnud 79 inimesest pääses eluga neli reisijat ja üks meeskonnaliige. Sillaga kokkupõrkel tabas lennuk seitset autot, milles olnud inimestest neli hukkus ja neli sai viga. Õnnetuse tõenäoliseks põhjuseks peeti pilootide otsust tõusta õhku, kui lennuk oli kaetud lume ja jääga. [1]

Lennuk ja meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Õnnetuses osalenud lennuk Boeing 737-222 oli toodetud 1969. aastal ning kuulus varem United Airlinesile. 1980. aastal ostis selle Air Florida ning lennuk oli lennanud enne õnnetust 23 000 tundi.[1]

Lennuki kapten oli 34-aastane Larry Wheaton, kellel oli kokku 8300 lennutundi, neist Boeing 737 tüüpi lennukitel 1752 tundi. Teine piloot oli 31-aastane Roger A. Pettit, kes oli Boeing 737 lennukiga lennanud kokku 3353 tundi. Lisaks oli lennukis 3 reisisaatjat.[1]

Õnnetus[muuda | muuda lähteteksti]

Lend 90 pidi väljuma 13. jaanuaril 1982 kell 14.15, kuid Washingtoni riiklik lennujaam oli ajutiselt lumetormi tõttu suletud, mispärast lend hilines. Lumesaju vähenedes lennujaam avati ning lennukile tehti enne väravast väljumist jäätõrjet.[2] Maapealsel teenindusel oli lume ja jää tõttu raskusi lennuki väravast välja pukseerimisega ning piloodid kasutasid lennukile hoo andmiseks mootori tagasitõmmet, mis osutus kasutuks[3]. Lennuki mootorite kasutamine tagurdamiseks oli vastuolus American Airlines’i juhendiga ja Boeingu käsitlemise juhistega. Lõpuks suudeti lennuk väravast välja pukseerida ning lennuk ruleeris lennurajani, kus pidi 45 minutit ootama luba õhkutõusuks. Kuna lend oli juba palju hilinenud, otsustas kapten Larry Wheaton edasise hilinemise vältimiseks uuesti jäätõrjet mitte teha. Samuti ei lülitanud kumbki pilootidest sisse lennuki enda jäätõrjesüsteemi, mistõttu kogunes lennuki tiibadele jääkiht. Õhkutõusu ajal suutis lennuk tõusta vaid 107 meetri kõrgusele ning hakkas siis langema. Kokpitis kõlas häiresignaal, mis hoiatas mootorite seiskumise eest. Lennuk põrkas kokku 1 km lennurajast eemal oleva 14th Street Bridge’i piirdega ja seejärel kukkus Potomaci jõkke. Kokkupõrkel tabas lennuk sillal seitset autot.[1]

Õnnetuse põhjus[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide riiklik transporditurvalisuse amet määras õnnetuse tõenäoliseks põhjuseks pilootide otsuse mitte kasutada mootori jäätõrjesüsteemi. Põhjustena loetleti veel otsus tõusta õhku olenemata sellest, et lennuk oli kaetud lume ja jääga, ning see, et lennuki mootori instrumendid ei näidanud tõest infot. Lisaks võib õnnetust soodustavateks teguriteks pidada halbu ilmastikutingimusi ja pilootide vähest kogemust talvel lendamisel.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 National Transportation Safety Board. "Air Florida, Inc., Boeing 737-222, N62AF, Collision with 14th Street Bridge near Washington National Airport, Washington, D.C., January 13, 1982." Washington D.C, 13. jaanuar 1982.
  2. History.com Editors. “Plane crashes into Potomac River.” HISTORY, https://www.history.com/this-day-in-history/plane-crashes-into-potomac (Vaadatud 3. märts 2024).
  3. C. Kilroy. “Special Report: Air Florida Flight 90” Airdisaster.com, https://web.archive.org/web/20150612074913/http://www.airdisaster.com/special/special-af90.shtml (Vaadatud 21. märts 2024).