Advokatuuri kutsesobivuskomisjon
Advokatuuri kutsesobivuskomisjon on advokatuuri organ. Kutsesobivuskomisjon moodustatakse viieks aastaks ning vähemalt kümneliikmelisena.[1]
Kutsesobivuskomisjoni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Kutsesobivuskomisjoni liikmelisust reguleerib advokatuuriseaduse § 29 lõige 3, mille kohaselt on komisjoni liikmed:
- kuus vandeadvokaati ja nende vähemalt kaks asendusliiget, kelle esitab advokatuuri juhatus;
- kaks kohtunikku ja nende kaks asendusliiget, kelle valib kohtunike täiskogu;
- Justiitsministeeriumi esindaja;
- riigiprokurör ja tema asendusliige, kelle valib prokuröride üldkogu;
- vähemalt üks õigusteadlane ja tema asendusliige, kelle valib vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi pakkuv kõrgkool.[2]
Kutsesobivuskomisjoni esimees valitakse komisjoni vandeadvokaatide seast. Valiku teevad komisjoni liikmed.[3]
Kutsesobivuskomisjoni liikmed 2020. aasta novembrikuu seisuga[4]:
- vandeadvokaat Urmas Ustav (esimees),
- vandeadvokaat Alice Salumets,
- vandeadvokaat Aadu Luberg,
- vandeadvokaat Indrek Leppik,
- vandeadvokaat Kadri Michelson,
- vandeadvokaat Kristiina Lee,
- vandeadvokaat Toomas Tamme,
- vandeadvokaat Toomas Taube,
- kohtunik Tristan Ploom,
- kohtunik Liina Naaber-Kivisoo,
- õigusteadlane Andres Vutt,
- juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.
Kutsesobivuskomisjoni asendusliikmed 2020. aasta novembri seisuga[5]:
- vandeadvokaat Britta Oltjer,
- vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko,
- vandeadvokaat Tanel Mällas,
- vandeadvokaat Triinu Hiob,
- vandeadvokaat Karli Kütt,
- kohtunik Ulvi Loonurm,
- kohtunik Marget Henriksen,
- riigiprokurör Kati Reitsak,
- õigusteadlane Jaan Ginter.
Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Kutsesobivuskomisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ning advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust.[6]
Lisaks erialastele teadmistele kontrollitakse advokatuuri astujate puhul nende isikuomadusi. Advokatuuri astuja pädevust hinnatakse kindlaksmääratud õigusteemal kirjutatud essee ja vestluse alusel.[7]
Eksamid[muuda | muuda lähteteksti]
Advokaadieksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast. Kirjalik osa koosneb kaasusest, mille lahendamisel on lubatud kasutada õigusakte, kommentaare ja Riigikohtu lahendeid. Suulise eksami küsimustele vastamisel ei ole abivahendite kasutamine lubatud.[8]
Vandeadvokaadi eksami sooritajatel on võimalik eksamiks valida valdkond (eraõigus, karistusõigus ja kriminaalmenetlus, riigi põhikord ja haldusõigus või tsiviil- ja haldusmenetlusõigus). Vandeadvokaadi abi ja vanemabi eksam hõlmab kõiki põhilisi õigusharusid. Eksam loetakse sooritatuks, kui iga küsimuse keskmine hinne on vähemalt pool maksimaalsest hindest.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Advokatuuriseadus". Riigi Teataja. 29.03.2019. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ "Advokatuuriseadus". Riigi Teataja. 29.03.2019. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ "Advokatuuriseadus". Riigi Teataja. 29.03.2020. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ "Kutsesobivuskomisjon". Eesti Advokatuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2020. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ "Kutsesobivuskomisjon". Eesti Advokatuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.10.2020. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ Viktor Brügel. "Ülevaade advokatuuri kutsesobivuskomisjoni tööst" (PDF). Riigikohus. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ Viktor Brügel. "Ülevaade advokatuuri kutsesobivuskomisjoni tööst" (PDF). Riigikohus. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ Viktor Brügel. "Ülevaade advokatuuri kutsesobivuskomisjoni tööst" (PDF). Riigikohus. Vaadatud 25.10.2020.
- ↑ Koidula Laurisaar. "Ülevaade advokatuuri kutsesobivuskomisjoni tööst" (PDF). Riigikohus. Vaadatud 25.10.2020.