2010. aasta Austria presidendivalimised

Allikas: Vikipeedia
Heinz Fischer
Barbara Rosenkrantz
Rudolf Gehring

2010. aasta Austria presidendivalimised olid Austria presidendi läbi aegade 12. valimised. Need toimusid 25. aprillil 2010 ja ametisolev president Heinz Fischer võitis need kohe esimeses voorus, kogudes enam kui pooled hääled.

Kandidaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametisolev president Heinz Fischer teatas 23. novembril 2009, et kandideerib tagasi teiseks ametiajaks. Presidendina ei saa ta kuuluda ühtegi erakonda ja on sõltumatu, aga enne presidendiks saamist kuulus ta Austria Sotsiaaldemokraatlikusse Parteisse ja oli sotsiaaldemokraatide kandidaat.

Sotside koalitsioonipartner valitsuses oli Austria Rahvapartei. Kui see oleks oma kandidaadi esitanud, tähendanuks see lõhet valitsuserakondade vahel ja ka valitsuses. Mõjuva põhjuseta ei tahtnud Rahvapartei seda teha. 2009. aasta aprillist juunini tehtud avaliku arvamuse küsitlused näitasid kõik Fischerile vähemalt 50%-list toetust ja ehkki erakonna liider Erwin Pröll, kes oli alates 1992 olnud Alam-Austria kuberner, oli kõigis küsitlustes kindlal teisel kohal, kogudes 17%–30% häältest, pidas Pröll seda lootusetuks ja teatas 13. oktoobril 2009, et ei kandideeri. Võimalike kandidaatidena nimetati veel Austria Föderaalse Kaubanduskoja presidenti Christopher Leitlit ja endist Steiermarki kuberneri Waltraud Klasnicit, kes samuti mõlemad loobusid. 25. veebruaril 2010 teatas Rahvapartei, et ei esita ega toeta valimistel ühtki kandidaati.

Austria Vabaduspartei teatas 2009. aasta juunis, et esitab kindlasti kandidaadi, et vältida Fischeri tagasivalimist. Ainult neil polnud head kandidaati. Austria parlamendi eesistuja Martin Beck kogus rahva toetusest üksnes 3%, misjärel ta asendati avaliku arvamuse uuringutes erakonna juhi Heinz-Christian Strachega, keda pooldas 8%–16% valijaist. Oli selge, et sellestki jääb väheks.

Allianss Austria Tuleviku eest püüdis presidendikandidaadiks seada Claudia Haiderit, autoõnnetuses hukkunud Jörg Haideri leske. Tema toetus rahva seas oli 4%–5%. Kuid alliansis eneses tekkis siserahutus, mille tulemusena erakonna Kärnteni organisatsioon lahkus erakonnast ja asus toetama Vabadusparteid. Selle ja Haideri vähese populaarsuse tõttu teatas erakonna juht Josef Bucher 27. veebruaril 2010, et ei kandideeri ka ise ja et erakond ei esita üldse valimistel kandidaati – sest nad "ei taha maksumaksjate raha raisata".

Koos ülejooksikutega Alliansist leidis Vabaduspartei uue presidendikandidaadi, parlamendisaadiku Barbara Rosenkrantzi. Tema toetus rahva seas oli 12%–26% ja tekkis lootus, et ta võib jõuda valimiste teise vooru.

Roheliste erakonna Rohelised – Roheline Alternatiiv juhi Alexander Van der Belleni toetus rahva seas oli 8%–9%. See ei andnud suurt lootust. 25. veebruaril 2010 teatas erakond, et ei esita oma kandidaati. Erakonna juhid kohtusid Heinz Fischeriga ja küsitlesid teda, misjärel erakond kutsus 12. aprillil kõiki oma pooldajaid üles Fischeri poolt hääletama.

Austria Kristlik Partei esitas oma juhi Rudolf Gehringi. Veel teatasid kandideerimisest Steiermargi endine kohtunik Martin Wabl, kes juba kaks korda oli presidendiks kandideerinud, liikumise agenda2020 kandidaat Bernhard Gregor Honemann ja Roheliste munitsipaalnõunik Ulrich Habsburg-Lothringen, kes on Habsburgide dünastia järeltulija. Viimase kandideerimine oli Austria põhiseaduse vastane, kuid Habsburg-Lothringen lubas selle põhiseaduse punkti kohtus vaidlustada.

Kandideerimiseks tuli koguda 6000 toetusallkirja. Fischer kogus neid 45 tuhat, Rosenkrantz 10,5 tuhat ja Gehring 8 tuhat. Teised kandidaadid ei saanud nõutavat hulka hääli kokku.

Valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

25. aprillil toimusid valimised. Valimisõiguslikke inimesi oli 6 355 800. Kokku anti 3 404 646 häält (valimisosalus oli 53,6%). Neist kehtisid 3 161 964 (kehtetuid hääli oli 7,13%). Heinz Fischer kogus 79,33% hääli, Barbara Rosenkrantz 15,24% ja Rudolf Gehring 5,43% kehtivatest häältest. Seega teist valimiste vooru ei korraldatud ja Fischer valiti esimeses voorus Austria presidendiks.