Wels

Wels
[ vɛls ]
saksa Wels keskbaieri Wös
Welsi lipp Welsi vapp
Pindala	45,9 km² (2018)
Elanikke	65 303 (1.01.2024)
Koordinaadid	48° 9′ N, 14° 1′ E
Linna asukoht Ülem-Austria liidumaal
Linna asukoht Austrias

Vaade Welsile Thalheimist

Stadtplatz kesklinnas

Ledererturm

Linna kihelkonnakirik

Endine hoiukassa

Burg Wels

Wels on linn Ülem-Austrias Linzi lähedal Trauni jõe ääres. See on Welsi maaringkonna keskus ja oma ligikaudu 60 000 elanikuga Austria suuruselt kaheksas linn.

Wels asub Hausruckvierteli piirkonnas 317 meetri kõrgusel. Põhjast lõunasse ulatub see üle 9,5 km, läänest itta üle 9,6 km. 3,4% pindalast on kaetud metsaga, 23,5% kasutatakse põllumajanduses.

Linnaosad on järgmised: Aichberg, Au, Berg, Brandln, Dickerldorf, Doppelgraben, Eben, Gaßl, Höllwiesen, Hölzl, Kirchham, Laahen, Lichtenegg, Mitterlaab, Nöham, Niederthan, Oberhaid, Oberhart, Oberlaab, Oberthan, Pernau, Puchberg, Roithen, Rosenau, Schafwiesen, Stadlhof, Trausenegg, Unterleithen, Waidhausen, Wels, Wimpassing, Wispl.

Ajalugu

Esiaeg

Welsi piirkond on olnud asustatud alates neoliitikumist (aastatel 3500-1700 eKr), mida tõendavad arheoloogilised lihtsate tööriistade leiud, eriti Trauni jõe kaldalt praeguses kesklinnas.

Praeguse lennujaama piirkonnast leiti pronksiaegne (pärast 1700. aastat eKr) kalmistu ja see pärineb Urniväljade kultuuri (1100–750 eKr) ajast. See sisaldas 60 hauda selliste esemetega nagu pronksist ehted ja toit.

Pernau piirkonnast on leitud mõõku Halstatti perioodist (750–400 eKr).

Rauaajal La Tène kultuuri ajal (kuni 100. aastani eKr) asustasid piirkonda keldid, jättes maha kuldmünte, mõõku, savinõusid ja raudsõlgi. Sellest ajast pärineb nimi "Traun" ja on võimalik, et "Wels" on samamoodi keldi päritolu. Nimi "Wels" võiks olla keldi keeles "Trauni jõe käänaku asundus".

Rooma ajastu

Wels omandas Rooma ajal tähtsuse oma keskse asukoha tõttu Noricumi provintsis. 120. aasta paiku sai Wels Rooma linnaõiguse Municipium Ovilava nime all. Trauni jõe äärne kinnine hoonestusala oli Kaiser-Josef-Platzi praegusel tasemel. Seal olid telliskivimajad, saun, areen ja Trauni tagant toodud puhta mäeveega niisutussüsteem.

215. aasta paiku, keiser Caracalla valitsusajal, nimetati see ümber Colonia Aurelia Antoniana Ovilabis ja sellele anti Colonia staatus. Sel ajal elas linnas umbes 18 000 elanikku.

Alemannide ähvardava ohu tõttu ümbritseti linn müüriga, mis piiras umbes 90 ha suuruse maa-ala, ja mööda Doonaud rajati tee Passauni. Teadaolevalt oli müüridesse integreeritud kuus väravatega torni, mis kontrollisid sissepääsu läänepoolsest maanteest Trauni poole ja linnast kaugemal asuvatele põldudele.

Oma reformide osana tegi keiser Diocletianus Ovilavast Noricum Ripensise provintsi pealinna. Seda juhtisid kaks munitsipaalkohtunikuna töötanud duoviri, kaks seaduste ja turuõiguste järgimist propageerinud ediili, linnakassat haldav kvestor ja 100-liikmeline linnavolikogu.

Ovilava haldas Inni ja Doonauga ümbritsetud ala Lauriacumist (Enns) idas kuni Bad Ischlini läänes. Sellesse piirkonda kuuluvad Linzi (Lentia) ja Passau (Boiodurum) piirikindlustused, aga ka arvukad asulad praegustes Ülem-Austria ja Salzburgi piirkondades.

Varasel rändeperioodil (3., 4. ja 5. sajand) tungisid Ovilava ümbrusse sageli alemannid, vandaalid ja muud germaani hõimud ning Attila armee. Keiser Gallienuse ajal kirjeldati Noricumi provintsi kui "laastatud". Esimese germaanlasest Itaalia kuninga Odoakeri ajal nimetati Noricumi "vabaks". Alates 4. sajandist on Wels tõenäoliselt mitu sajandit taas väike ja tähtsusetu küla.

• 
  Rooma hauast pärit medaljon, mida taaskasutatakse ühes Welsi majas
• 
  Welsi Rooma müüride jäänuk, Schubertstrasse
• 
  "Welsi veenus"

Rooma Welsi majandus

Põllumajandus ja piirkondlik kaubandus moodustasid Ovilava majanduse aluse. Kui suurem osa põllumajandusest oli elatusmiinimum, siis lehmi ja hobuseid toodeti piisavalt suures koguses, et neid eksportida. Welsist avastati Ida-Alpide vanim viljaait, kus hoiti mitmesuguseid teravilju, nagu nisu, kääbusnisu, emmernisu, oder ja rukis. Lisaks olid märkimisväärsed tellise- ja keraamikatööd ning ehituskivi kaevandused.

Kuna arheoloogia asub mitme Rooma maantee olulisel ristumiskohal nii idast läände kui ka lõuna suunas, paljastab see suure hulga esemeid, mis on valmistatud impeeriumi teistes piirkondades, nagu Terra sigillata keraamika ja kujukesed (nagu "Welsi veenus") Galliast ja Germania Inferiorist, aga ka austrikarpe ja münte Itaaliast.

Keskaeg

Wels oli keskajal väike kaubanduskeskus. 943. aastal said madjarid Welsi lahingus baierlastelt ja karantaanialastelt lüüa. 1222. aastal, Babenbergide valitsemise ajal, sai Wels taas linnaõigused. 1328. aastast pärinev dokument annab tunnistust Welsi olulisest rollist turu asukohana. Majanduslikud privileegid ja soodne asukoht mitmel jõel võimaldasid tal saavutada piirkonnas olulise positsiooni.

Keiser Maximilian I suri Welsis 12. jaanuaril 1519 pärast seda, kui Innsbrucki kodanikud keelasid talle juurdepääsu sinna.

20. sajand

Welsi veetorn

Teise maailmasõja ajal asus seal Mauthauseni koonduslaagri all-laager.

18. jaanuaril 1964 sai Welsist Austria Statutarstadt.

Majandus

Welsis töötab umbes 36 000 inimest. Neist ligikaudu u. 63% on teenindussektoris. Wels on tuntud kui oluline ostlemislinn, kus asuvad mitmed gümnaasiumid (akadeemilised keskkoolid) ja kõrgemad kutsekoolid ning ka kutsekõrgkool. Lisaks on see kuulus Welsi messi poolest, mis toimub igal aastal sügisel ja kevadel.

Märkimisväärsed elanikud

Alois Auer

Sybil Danning, 2018

Othmar Commenda, 2013

• Alois Auer (1813–1869), trükkal, leiutaja ja botaanikaillustraator.
• Heinrich Brunner (1840–1915), ajaloolane.
• Hugo Gerard Ströhl (1851–1919), heraldik.
• Carl Rabl (1853–1917), arst ja anatoom.
• Julius Wagner-Jauregg (1857–1940), arst, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat 1927. aastal.
• Grete Hinterhofer (1899–1985), klassikaline pianist ja helilooja.
• Walter Kolneder (1910–1994), muusikateadlane ja violist.
• Josef Friedrich Doppelbauer (1918–1989), helilooja, organist ja koorijuht.
• Thomas Christian David (1925–2006), helilooja ja interpreet.
• Werner Kreindl (1927–1992), telenäitleja.
• Karl Ridderbusch (1932–1997), ooperibass, elas ja suri kohapeal.
• Herbert Lindinger (* 1933), graafik, näituse- ja tööstusdisainer; projekteerib ronge ja tramme.
• Lukas David (1934–2021), klassikaline viiuldaja.
• Karin Hannak (* 1940), kunstnik.
• Sybil Danning (* 1947), Austria-Ameerika näitleja, modell ja filmiprodutsent.
• Manfred Buchroithner (* 1950), kartograaf, geoloog ja professor.
• Paul Rübig (* 1953), poliitik (ÖVP), Euroopa Parlamendi liige.
• Christoph Ransmayr (* 1954), kirjanik.
• Othmar Commenda (* 1954), erruläinud Austria relvajõudude kindral töötas kohapeal.
• Thomas Steiner (* 1956), režissöör.
• Franz Welser-Möst (* 1960), dirigent, kasvas üles kohapeal.
• Rudolf Anschober (* 1960), Austria poliitik.
• Stefan Sonvilla-Weiss (* 1961), kommunikatsiooniteadlane ning kunsti- ja meediapedagoog.
• Götz Spielmann (* 1961), režissöör ja stsenarist.
• Sabine Derflinger (* 1963), lavastaja, kirjanik, produtsent ja dramaturgiline konsultant.
• Norbert Trawöger (* 1971), flötist ja kunstiline juht.
• Christoph Wigelbeyer (* 1973), koorijuht, dirigent, laulja ja muusikapedagoog.

Sport

Marcel Sabitzer, 2020

• Max Hagmayr (* 1956), endine jalgpallur, mängis 286 mängu ja 9 Austria eest.
• Christoph Sieber (* 1971), purjetaja, 2000. aasta suveolümpiamängude Mistral klassi kuldmedali võitja.
• Christian Mayrleb (* 1972), jalgpallur, kõrgeima divisjoni väravakütt; mängis 584 mängu ja 30 Austria eest.
• Johannes Wipplinger (* 1978), kergejõustiklane ja bobikelgutaja.
• Helge Payer (* 1979), jalgpalli väravavaht, mängis 271 mängu ja 20 Austria eest.
• Robert Žulj (* 1992), jalgpallur, mängis üle 300 mängu.
• Kevin Wimmer (* 1992), jalgpallur, mängis 220 mängu ja 9 Austria eest.
• Felix Großschartner (* 1993), jalgrattur
• Peter Žulj (* 1993), jalgpallur, mängis üle 300 mängu ja 11 Austria eest.
• Marcel Sabitzer (* 1994), jalgpallur, mängis 370 mängu ja 77 Austria eest.
• Shamil Borchashvili (* 1995), Austria judoka; 2020. aasta suveolümpiamängude pronksimees.

Vaata ka

• FC Wels
• Welsi lennuväli
• Trodat
• TGW Logistics Group
• Welsi maaringkond