Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond

Allikas: Vikipeedia

Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond (vene keeles Фонд поддержки и защиты прав соотечественников, проживающих за рубежом) on loodud Venemaa presidendi dekreediga 25. mail 2011[1] ja alustas tööd 1. jaanuaril 2012. Fondi asutajad on Venemaa välisministeerium ja Venemaa föderaalagentuur Rossotrudnitšestvo. Nende endi sõnul "fondi eesmärk on pakkuda Venemaa kaasmaalastele igakülgset juriidilist ja muud vajalikku tuge nende õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide rikkumise korral vastavalt rahvusvahelise inimõiguse seaduse üldtunnustatud põhimõtetele ja normidele."[2] Venemaa välisminister Sergei Lavrovi sõnul loodi fond „kaasmaalaste õiguspäraste huvide kaitsmiseks ja diskrimineerimispüüete neutraliseerimiseks, eriti Balti riikides”.[3] Fondi haldusnõukogu koosseis kattub suuresti Rossotrudnitšestvo ja Russki Miri omaga, selle eesotsas on Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Tegevdirektor on Aleksandr Udaltsov ning juhatusse kuuluvad veel Venemaa välisministeeriumi välismaal elavate kaasmaalastega tehtava koostöö osakonna asedirektor Oleg Jegorov ja föderaalagentuuri Rossotrudnitšestvo juhataja asetäitja Aleksandr Radkov.

Peale kaasmaalaste õigusnõustamise korraldab fond ka konverentse kaasmaalaste õiguste kaitsmisele spetsialiseerunud juristidele; võtab osa kaasmaalaste õigusi käsitlevate kampaaniate korraldamisest, näiteks mis puudutab õigust kasutada oma elukohariigis vene keelt, ning maksab eraisikutele ja vabaühendustele toetusi „selliste projektide rakendamiseks, mille eesmärk on pakkuda välismaal elavatele kaasmaalastele metoodilist, informatsiooni-, korralduslikku ja õigusabi ning materiaalset toetust nende õiguste, vabaduste ja õiguspäraste huvide kaitsmiseks nende elukohariigis”.[4]

Ukraina keelas fondi tegevuse oma territooriumil ja külmutas ta varad 2015. aasta septembris seoses Krimmi annekteerimise ja Venemaa agressiooni toetamise eest Donbassis.[5]

Fond rahastab iga-aastasel Varssavis toimuval suurimal OSCE korraldatud inimõiguste konverentsil „Inimmõõtme rakenduskohtumine“ (Human Dimension Implementation Meeting, HDIM) osalevate Vene riigi poolt rahastatud vabaühenduste ehk GONGO'de (government-organized non-governmental organization) osalemiskulud.[6]

Tegevus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa on asunud mitmel pool maailmas fondi toel ja rahastusel looma nn kaasmaalaste õiguskaitsekeskusi. 2012. aastal loodi säärane keskus ka Tallinnas MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse juurde. Seda juhib kohaliku Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna alluvuses tegutseva Venemaa kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu kaasmaalaste õiguskaitse eest vastutav poliitik Aleksei Semjonov.

29.11 – 01.12.2013 korraldas MTÜ Inimõiguste Teabekeskus fondi rahastusel Narvas koolituse, mille eesmärgiks on uute isikute kaasamine Venemaa kaasmaalaspoliitikasse.[7]

Fondi rahastusel korraldas MTÜ Inimõiguste Teabekeskus oma 20. tegevusaastat tähistavad üritused Tallinnas ja Moskvas. 28.–29. novembril 2014 toimus Tallinnas konverents “Inimõigused kaasaegses Eestis: MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse praktiline kogemus“, mille korraldajate ettekanded ja sõnavõtud inimõigustest Eestis toetasid täielikult ürituse rahastaja Venemaa riiklikke seisukohti venekeelse elanikkonna õiguste rikkumise kohta. Konverentsil tutvustati venekeelset kogumikku „Eesti venekeelne elanikkond ning vähemusrahvuste õigused“, mille tellija ja rahastaja oli samuti kaasmaalaste õiguskaitsefond. Kogumikust valmis ka lühendatud ingliskeelne versioon.[8]

2015. a rahastas fond MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse ja MTÜ Vene Kool Eestis esindajate osalemiskulud 2015.a. ja 2016.a. septembris Varssavis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo iga-aastasel inimmõõtme rakenduskonverentsil. Samuti tasuti MTÜ Inimõiguste Teabekeskuse osalemiskulud 29.–30. oktoobril 2015 Viinis toimunud OSCE täiendaval kohtumisel.[9] Fondi poolt kinni makstud „sõltumatud Eesti kodanikuühiskonna esindajad“ maalisid Eestist pildi, mis vastas täielikult sponsori ootustele: Eestis rikutavat vene laste õigust saada haridust emakeeles, siin vohavat massiline kodakondsusetus jne.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://pravfond.ru/?module=pages&action=view&id=8
  2. http://pravfond.ru/?module=pages&action=view&id=6
  3. Venemaa Föderatsioon, välisministeerium, föderaalseadus nr 102766-6, 2015.
  4. http://media.voog.com/0000/0032/3847/files/KaruLambanahas.pdf Lk. 56
  5. https://tass.com/politics/832395
  6. Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020. Välisluureamet, 2020. Lk. 34
  7. Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2013. Lk. 7
  8. Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2014. Lk. 8
  9. Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2015. Lk. 7
  10. Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2016. Lk. 7