Sergei Markov

Sergei Markov (Сергей Александрович Марков; sündinud 18. aprillil 1958 Dubnas) on Venemaa politoloog, ajakirjanik ja poliitik.

Ta kuulus aastatel 2007–2011 Ühtse Venemaa esindajana Venemaa Riigiduumasse.^[viide?]

Markov on politoloogiateaduste kandidaat, Moskva Riikliku Ülikooli riigipoliitika teaduskonna dotsent, Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi politoloogiateaduskonna professor, Poliitiliste Uuringute Instituudi direktor. Ta on Venemaa presidendi Vladimir Putini usaldusisik.^[viide?]

Sergei Markov oli 2012. aastani ka 15. mail 2009 Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi initsiatiivil loodud Venemaa huvide kahjuks ajaloo võltsimise katsete vastase komisjoni liige^[1].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sergei Markov teenis aastatel 1977–1980 aega NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägedes polaarjoone taga asuvas väeosas. Ta lõpetas 1986. aastal Moskva Riikliku Ülikooli Filosoofiateaduskonna. Aastatel 1986–1989 oli ta Moskva Riikliku Raadiotehnika, elektroonika ja automaatika instituudi Dubna filiaalis ühiskonnateaduste õppejõud ning viis läbi ka ülelinnalisi ajalooalaseid vestlusringe Dubna linna vanemate klasside õpilastele. 1989. aastast on Markov töötanud Moskva Riiklikus Ülikoolis, algul assistendina, seejärel vanemõppejõuna ning filosoofiateaduskonna dotsendina.^[viide?]

Sergei Markov oli 1990. aastate alguses Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei juhatuse liige, VSDP programmi "Sotsiaalse demokraatia ja progressi tee" autor.^[viide?]

Aastatel 1991–1993 oli Markov Venemaa Julgeolekunõukogu nõunik, 1990–1999 Ameerika Ühendriikide Riikliku Demokraatliku Instituudi kaastööline ja vanem teaduslik konsultant. 1993. aastal viibis ta praktikal Wisconsini ülikoolis, 1994–1997 oli Carnegie Fondi Moskva keskuse vanem teadustöötaja.^[viide?]

2007–2011 kuulus ta Ühtse Venemaa esindajana Venemaa Riigiduumasse.^[viide?]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Markov ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal lisati Markov, kes oli märtsis 2009 avalikult Moskva ja Washingtoni vahelisel videokonverentsil teavitanud, et tema abi korraldas pea kaks aastat tagasi pärast aprillirahutusi Eesti-vastaseid küberrünnakuid Eesti veebilehtedele^[2], Schengeni musta nimekirja. Tema nime eemaldamine isikute nimekirjast, kellele keeldutakse Schengeni viisaruumi sisenemiseks loa andmisest, tekitas nn Langi viisaafääri^[3].