Professorite Instituut

Professorite instituut oli Tartu Ülikooli juures aastail 1828–1838 tegutsenud institutsioon Venemaa ülikoolidele õppejõudude ettevalmistamiseks.

Professorite instituut loodi 1828. aastal George Frederic Parroti eestvedamisel. Sellekohase taotluse esitas ta tsaar Nikolai I-le 1827. aastal. Vene rahvusest kandidaadid Professorite instituudi kahekümnele kohale valiti katsete alusel Moskva, Peterburi, Vilniuse, Kaasani ja Harkovi ülikoolist. Õpingud Tartu Ülikoolis kohalike professorite juhendamisel kestsid neli aastat, millele järgnes kaheaastane täiendus välismaa ülikoolides. Instituudi teise lennu komplekteerimine algas pärast esimese lennu välismaale saatmist 1832. aastal. Teises lennus oli Tartus kuus kasvandikku, kes suunati 1838. aastal ilma praktikata välismaal tööle Venemaa kõrgkoolidesse. Koolituse Professorite instituudis läbis kokku 22 professorit.

Professorite instituudi töökogemusest sai alguse õppejõudude-juhendajate süsteem teadurite ettevalmistamisel. Instituudi kasvandike väitekirjad olid oluliseks panuseks teaduse arengusse. 1832. aastal kaitsesid instituudi kasvandikud seitse filosoofiadoktori, viis meditsiinidoktori, ühe õigusteaduste doktori ja kolm filosoofiamagistri väitekirja. Teise koosseisu kasvandikud kaitsesid kaks meditsiinidoktori väitekirja ning neli filosoofiadoktori väitekirja – kaks ajaloos ja kaks astronoomias. Tartu ülikooli Professorite instituudi kasvandikeks olid hilisemad tuntud teadlased ja Peterburi Teaduste Akadeemia liikmed kirurg Nikolai Pirogov, ajaloolane Mihhail Kutorga, astronoom Aleksei Savitš.

Viited

Kirjandus

• Tartu Ülikooli ajalugu II, 1798–1918. Koostanud Karl Siilivask. Eesti Raamat, Tallinn, 1982.