Peeter I maja
- Mitte segi ajada Tallinnas asuva Peeter I majamuuseumiga
Peeter I maja ehk Peeter Suure loss oli maja Narvas aadressil Rüütli tänav 21, tänapäeval hävinud[1]. Hoones peatus Venemaa tsaar Peeter I 1704. aastal korduvalt pärast Narva vallutamist rootslastelt Põhjasõjas.[2] Ehitis hävis 1944. aastal.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Ebareeglipärase trapetsja põhiplaaniga hoone oli kahekorruseline ja katuseärkliga, osa hoone all oli kelder. Paraadsissekäik asus põhjaküljel. Selle ees oli nelja toscana sambaga portikus seda krooniva sõjajumal Marsi puuskulptuuriga. Maja kagunurgal oli tornitaoline hulknurkne erker tugipiilari taolisel vundamendil. Idaseinas oli toscana sammastele toetuv avatud rõdu, millelt sai kokkupandava rippsilla kaudu minna teiselt korruselt Pax bastioni vallidele ja sealt tsaari sadamasse.[1]
Hoone kahest korrusest ülemist kasutati elukorrusena ning esimesel korrusel olid töökojad ja majandusruumid. Võlvkeldris, mis koosnes kümnest ruumist, olid laoruumid.[3]
Interjööris oli säilinud üks sinise maalinguga valgetest kahlitest 17. sajandi ahi ja vestibüüli puittrepp samast perioodist, oletatavasti puunikerdaja J. Lude töö. Veel 1826. aastal olid seitsmes ruumis säilinud laemaalingud.[1]
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Enne 1558 aastat oli selle kohal raehärra Hinrik Koene puumaja, millest pärineb Peeter Suure maja keldris asuv varasem kaev. Liivi sõja ajast ja Rootsi ajast puuduvad hoone kohta andmed.[3]
Kivimaja ehitus sellel krundil algas 1676. aastal ning lõppes 1684. aastal. Ehitustöid juhendas Zahharius Hoffman noorem ning tellijaks oli kingsepp kingsepp Jakob Nyman. 1697. aastaks oli maja maha müüdud puusepale Johann Ludele.[3]
Pärast Narva vallutamist vene vägede poolt peatus seal Vene tsaar Peeter I mitu korda. 1704. aastal oli Peeter I pikemat aega Narvas ja võttis selles majas vastu oma külalisi ja ametnikke. Tsaari jaoks vajaliku esinduslikkuse andmiseks ehitati maja külge nelja sambaga portikus. Seda kaunistas sõjajumal Marsi puust figuur. Hiljem liideti majaga kõrvalolev vanem naaberhoone.[2] Juba 1708. aastal korraldati selles majas suured renoveerimistööd, oletatud on ka Domenico Trezzini osa neis.[3]
Pärast Peeter I surma osteti maja riigi omandisse ja igal Narva- külastusel viibisid nad selles majas[3]. Maja ja seal asunud tsaari esemed olid Venemaa keiserliku perekonna omandis 1865. aastani.[4]
1865. aasta detsembris anti maja ja selles asuvad asjad keiser Aleksander II loal üle Suurgildile:
- "… anda tähtsuse minetanud Narva kindlustustel asuv maja, ehk Peeter I maja, koos majas asuvate esemetega Narva Suurgildi seltsi käsutusse ja omandisse."[4]
Hoones avati muuseum, mille ekspositsioonis oli Narva Muinsusseltsi kollektsioon ja Peeter I majas asunud ajaloolised esemed.[4] Üks nendest oli Peeter I enda poolt valmistatud sõjalaevamudel. Osa esemetest säilitatakse tänaseni Narva linnamuuseumis.[2]
Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist anti Peeter I maja Narva linnale 5. veebruaril 1932.[2]
Teise maailmasõja ajal Peeter I maja hävis 1944. aasta kevadel. 2. märtsil 1945. aastal koostati sõjategevuses muuseumile tehtud kahude kohta akt ja seisukorra eksperthinnag. Selle hinnangul oli hoonest hävinud 68%. 1946 a. oli tehtud pakkumine taastada muuseuikogude jaoks hoopis Koidula 3 aadressil asuv hoone (Stahl von Holsteini maja), mille seinad olid paremini säilinud ning taastamine võtnuks vähem aega.[3]
Esimeses Narva vanalinna taastamise projektis oli Peeter Suure maja üks prioriteetsemaid objekte. Teises rekonstrueerimisplaanis (arhitekt Teddy Böckler, kunstiajaloolane Helmi Üprus, insener Heino Uuetalu) oli ette valmistatud Peeter Suure maja detailne taastamisprojekt.[3]
Siiski vaatamata arhitektide protestile tegi Narva linna täitevkomitee 3. märtsil 1959. aastal otsuse Peeter Suure maja jäänuste lammutamiseks. Seinad lammutati täielikult keldrikorruse kõrguseni ning selle koha peale tekitati linnapark.[3] Maja vundamendi jäänused ja keldrid on praegu kaetud liivaga.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Narva. - Eesti arhitektuur 3
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Peeter I maja, Narva 1856. aastal". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2017. Vaadatud 12. märtsil 2016.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 D. Šutov. Vana Narva. Ruutli tanava eksponeerimise eritingimused
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Narva Muuseumi ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2018. Vaadatud 12. märtsil 2016.
- ↑ "Дом Петра I в Нарве". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 12. märtsil 2016.