Pat Martino
Pat Martino (sünninimi Patrick Carmen Azzara; 25. august 1944 Philadelphia, Pennsylvania – 1. november 2021 Philadelphia) oli USA džässkitarrist ja helilooja.
Huvi džässi vastu sütitas temas isa. Džässkitarristina sai Martino tuntuks juba teismelisena. Kümnendas klassis heideti ta välja katoliiklikust keskkoolist. Seejärel liitus ta laulja Lloyd Price'i bigbändiga ja temast sai elukutseline muusik. 1962. aastal hakkas ta mängima koos džäss-saksofonist Willis Jacksoniga.[1]
1967. aastal ilmus Martino debüütalbum "El Hombre", millele järgnes veel palju albumeid. Karjääri algusaastatel võrreldi teda sageli varasema džässkitarristi Wes Montgomeryga, kuid 1970. aastateks oli Martinol välja kujunenud täiesti oma stiil.[1] 1960. aastatel mängis ta paljudel Willis Jacksoni albumitel ning tegi karjääri jooksul koostööd veel paljude teiste džässmuusikutega, teiste seas orelimängija Jack McDuffi ja altsaksofonist Charles McPhersoniga.
1970. aastate teises pooles hakkasid teda üha enam vaevama peavalud ja krambid, mille käes ta oli kannatanud juba lapsepõlves. 1980. aastal tehti talle ajuoperatsioon, mille tagajärjel ta kaotas mälu. Sellest hoolimata õppis ta uuesti kitarri käsitsema, tema mälu taastus ja ta tegutses muusikuna veel kolm aastakümmet.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Pat Martino, Jazz Guitarist Who Overcame Amnesia, Dies at 77, nytimes.com (The New York Timesi veebiväljaanne), 2.11.2021. Vaadatud 22.11.2021.