NGINX
| NGINX | |
|---|---|
 | |
| Autor | Igor Sysoev |
| Arendaja | Nginx, Inc. |
| Esmaväljalase | 4. oktoober 2004[1] |
| Viimane väljalase |
1.26.1 / 29.05.2024  |
| Kirjutatud keeles | C[2] |
| Suunitlus | Veebiserver, vastupidine puhver (inglise k. reverse proxy)/meili server |
| Litsents | 2-osaline BSD[3] |
| Veebisait |
www |
NGINX on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt veebiserverina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina (IMAP, POP3, SMTP) ja ka koormuse jaoturina (inglise k. load balancer) HTTP, TCP ja UDP serveritele.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Igor Sysoev alustas projektiga aastal 2002[5] ning kirjutas NGINX-i esialgu C10K probleemi lahendamiseks. C10K probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga[6] selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega.[4] Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai NGINX-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.
Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte NGINX, Inc. (aastal 2011).[7] Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.
Nginx vs Nginx Plus[muuda | muuda lähteteksti]
NGINX'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS NGINX's ei ole.
NGINX Plus omadused/funktsionaalsused[8][muuda | muuda lähteteksti]
- HTTP/TCP/UDP koormusejaotur (inglise k. Load Balancer)
- Sisu vahemälusse salvestamine (inglise k. Content Cache)
- Veebiserver (inglise k. Web Server)
- Julgestuskontrollid (inglise k. Security Controls)
- Dünaamilised moodulid (inglise k. Dynamic Modules)
- Seire (inglise k. Monitoring)
- Kõrgkäideldavus (inglise k. High Availability (HA))
- Kubernetes Ingress kontroller (inglise k. Kubernetes Ingress Controller)
- Programmeeritavus (inglise k. Programmability)
- Meedia voogedastus (inglise k. Streaming Media)
NGINX Plus toetatud jaotused[9][muuda | muuda lähteteksti]
- Amazon Linux
- 2017.09 (x86_64)
- Amazon Linux 2
- LTS (x86_64)
- CentOS
- 6.5+ (i386, x86_64)
- 7.0+ (x86_64, ppc64le)
- Debian
- 8.0 (i386, x86_64)
- 9.0 (i386, x86_64)
- FreeBSD
- 10.4+ (x86_64)
- 11.1+ (x86_64)
- Oracle Linux
- 6.5+ (i386, x86_64)
- 7.0+ (x86_64)
- Red Hat Enterprise Linux
- 6.5+ (i386, x86_64)
- 7.0+ (x86_64, ppc64le)
- SUSE Linux Enterprise Server
- 12, 12 SP1 (x86_64)
- Ubuntu
- 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
- 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
- 18.04 LTS (x86_64)
Populaarsus[muuda | muuda lähteteksti]
Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust[10] selgus, et NGINX omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on NGINX positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nginx Changes
- ↑ Coding Style
- ↑ NGINX Licence
- ↑ 4,0 4,1 NGINX glossary
- ↑ Mobily, Tony (2012). "Interview with Igor Sysoev, author of Apache's competitor NGINX". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 23. septembril 2018.
- ↑ Dan, Kegel (1999). "The C10K problem".
- ↑ Igor Sysoev NGINX
- ↑ Features
- ↑ NGINX technical specs
- ↑ 10,0 10,1 "Netcraft Web Server survey". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. november 2018. Vaadatud 27. novembril 2018.