Kiruna vald
| Kiruna vald | |
|---|---|
|
| |
| rootsi Kiruna kommun | |
| saami Giron gielda | |
| meä Kierunan kunta | |
| soome Kiirunan kunta | |
|
| |
|
| |
Pindala: 20 553 km² (2019)[1]  | |
|
Elanikke: 22 498 (31.03.2024)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 1,1 in/km² | |
| Keskus: Kiruna | |
 Asend Norrbotteni läänis | |
 |
Kiruna vald on 2. järgu haldusüksus (vald) Rootsis Lapimaa maakonna ja Norrbotteni lääni põhjaosas.
Kiruna vald piirneb idas Norrbotteni lääni Pajala vallaga, lõunas Norrbotteni lääni Gällivare vallaga, läänes Norra Nordlandi maakonna Narviki valla ning Tromsi maakonna Bardu, Målselvi ja Storfjordi vallaga ning põhjas Soome Lapi maakonna Enontekiö vallaga.
See on pindalalt (20 553,28 km²; 1.1.2019) Rootsi kõige suurem omavalitsus. Ühtlasi on see Rootsi kõige põhjapoolsem omavalitsus. Rahvaarv on 22 433 (31.12.2023).
Kiruna vallas Tynnyrilaki mäel asub Struve geodeetilise kaare punkt (68° 15′ 18″ N, 22° 58′ 59″ E).
Alates aastast 1898 tegutseb seal Kiruna kaevandus, mis on maailma suurim maa-alune rauakaevandus. Rauamaaki on kaevandatud ka Svappavaaras.
Vallal on sõprussuhted Arhangelski linnaga Venemaal.
Haldusajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kui Rootsi 1862. aasta vallareform 1874. aastal Lapimaa läbi viidi, moodustati Jukkasjärvi maavald Jukkasjärvi kihelkonnas ja Karesuando maavald Karesuando kihelkonnas.
Jukkasjärvi maavallas loodi 23. detsembril 1908 Kiruna munitsipaalasula. Aastal 1948 kujundati maavald ümber Kiruna linnaks ja munitsipaalasula kaotati. Linn oli pindalalt suurim linnavald Rootsis ja maailmas suuruselt teine pärast Mount Isa linna Queenslandis Austraalias.
Rootsi 1952. aasta haldusreform piirkonna haldusjaotust ei mõjutanud, sest see ei puudutanud Västerbotteni lääni ega Norrbotteni lääni.
Kiruna vald moodustati 1. jaanuarist 1971 Rootsi 1971. aasta vallareformiga Kiruna linnast ja Karesuando maavallast.[3]
Vald kuulub moodustamisest saadik Gällivare kohturingkonda.
Vald kuulub 2000. aastast soome keele halduspiirkonda ja meä keele halduspiirkonda ning 2010. aastast saami keele halduspiirkonda.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]
.
Kiruna valla idaosa on metsane, lääneosas on kõrgmäestik. Mägede kivimid on suurelt jaolt Skandinaavia mäestiku moondekivimid, millest mõned on lubjarikkad, mis toob kaasa rikkaliku taimestiku. Mandrijää tõttu on toimunud aluspõhja erosioon ja vastupidavamate kivimitega piirkonna on reljeef selgepiirilisem, ja seda võimendavad tänapäeva liustikud. Näiteks Kärkevagge Abisko lähedal on erosiooni tõttu paljastunud aluskord. Kõrgmäestikuloodus ja vormirikkus on omased Kebnekaise mäele ja Abisko piirkonnale, mida läbib matkarada Kungsleden.
Torneträskist põhja pool ei ole kõrgmäestikku, välja arvatud Pältsani mägi, mis kõrgub 1400 meetrini merepinnast. Seal on sooalad palsasoodega. Kaugemal idas läheb maastik laugjamaks ja pehmevormilisemaks ning eelmäestikumaastik koosneb peamiselt soomaast ja metsastest moreenidest. Kiruna ümbruses leidub maaki sisaldavaid kivimeid.
Valla ja kogu Rootsi kõrgeim mägi on Kebnekaise. Aastal 2001 tehtud mõõtmiste järgi on selle lõunatipp 2095 m kõrgusel üle merepinna ja põhjatipp 2097 m kõrgusel. Sellel on viis üle 2000 m kõrgust tippu.
Veestik[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kiruna valla järvede loend
Vallas on üle 6000 järve. ja kuus suurt jõge.[4] Suurim järv on Torneträsk (332 km²), mis on pindalalt Rootsi seitsmes järv ning Skandinaavia suurim mägijärv, Rootsi suurim reguleerimata järv ja Rootsi üks sügavamaid järvi (suurim sügavus 186 m).[5] Kuus suurt jõge on Tornio jõgi, Kalixi jõgi, Rautase jõgi, Vittangi jõgi, Lainio jõgi ja Könkämä jõgi. Karesuando lähedal ühineb Könkäma jõgi Lätäsenoga, moodustades Muonio jõe.[6]
Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Vallas on 1909. aastal loodud Abisko rahvuspark (77 km²) ja 1920. aastal loodud Vadvetjåkka rahvuspark (26,3 km²). Abisko rahvuspark on üks esimesi Rootsi rahvusparke. Saamid tegelevad seal põhjapõdrakasvatusega, kuid seal on üldiselt rikas loomastik ja palju mägitaimi, näiteks väga haruldane käpaline, väike-käokeele alamliik Platanthera obtusata subsp. oligantha, mida vaadeldakse ka omaette liigina Platanthera oligantha.[7] Vadvetjåkka on üks väiksemaid rahvusparke. Ka seal kasvatavad saamid põhjapõtru. Piirkonnas on rikkalik linnustik. Läheduse tõttu Atlandi ookeanile on seal sageli pilvine ja sademeid on palju.[8]
Peale rahvusparkide on Kiruna vallas looduskaitsealad:
- Abisko loodusteadusliku jaama looduskaitseala
- Alajaure looduskaitseala
- Aptasavare mägiürgmets
- Karhu pakura looduskaitseala
- Kuusivaara-Penikkajärvi looduskaitseala
- Laurivaara looduskaitseala
- Lehtivaara looduskaitseala
- Markkatieva looduskaitseala
- Masugsbyni looduskaitseala
- Matala-Kuusivaara looduskaitseala
- Miesvaara looduskaitseala
- Pauranki
- Pessinki mägiürgmets
- Rautase mägiürgmets
- Rautusakkara
- Stordaleni looduskaitseala
- Torneträski-Soppero mägiürgmets
- Vastakielisenvuoma looduskaitseala
- Vathaanvaara looduskaitseala
- Vinkkakoski
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Saamikülad ja meä asunikud[muuda | muuda lähteteksti]
Kiruna asula sai alguse 19. sajandi lõpus. Kiruna paikneb Jukkasjärvi kihelkonnast, kus ammusest ajast on elanud saamid. See oli 16. ja 17. sajandil jagatud Siggevaara ja Tingevaara lapikülaks, aga 18. sajandil jagati need lapikülad neljaks uueks: Siggevaarast sal Laevase saamiküla (Kaalasvuoma) ja Gabna saamiküla (Rautusvuoma), Tingevaarast sai Talma saamiküla ja Saarivuoma saamiküla. Esimesed meä asunikud saabusid 17. sajandi esimesel poolel. Valla ala rahvaarv oli väike, kuni 19. sajandi viimastel aastatel alustati kaevandamist.
Rahvaarvu dünaamika[muuda | muuda lähteteksti]
- 1810: 1408
- 1820: 1621
- 1830: 1763
- 1840: 2021
- 1850: 2357
- 1860: 2989
- 1870: 3147
- 1880: 3266
- 1890: 3604
- 1900: 4314
- 1910: 12 728
- 1920: 14 783
- 1930: 19 661
- 1940: 19 427
- 1950: 20 348
- 1960: 28 194
- 1970: 30 639
- 1975: 31 194
- 1980: 29 705
- 1985: 26 862
- 1990: 26 149
- 1995: 25 826
- 2000: 24 314
- 2005: 23 135
- 2010: 22 944
- 2015: 23 178
- 2020: 22 664
Aastate 1970–2015 kohta on rahvaarvud antud 31. detsembri seisuga järgneva aasta vallapiirides.
Välismaa taustaga elanikud[muuda | muuda lähteteksti]
31. detsembril 2014 oli välismaa taustaga elanikke (välismaal sündinud elanikke pluss Rootsis sündinud elanikke, kelle mõlemad on välismaal sündinud) 2785 ehk 11,98% rahvastikust (rahvaarv oli 23 241). 31. detsembril 2002 oli välismaa taustaga elanikke sama definitsiooni järgi 2269 ehk 9,63% rahvastikust (rahvaarv 23 555).[viide?]
Elanike arv 10 tavalisema sünnimaa järgi[muuda | muuda lähteteksti]
Järgmised maad on Kiruna valla elanike 10 tavalisemat sünnimaad.
| Nr | Sünnimaa | Arv | Osakaal (%) | Osakaal kogu riigis |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Rootsi | 19 387 | 86,46 | 79,61 |
| 2 | Soome | 707 | 3,15 | 1,26 |
| 3 | Tai | 209 | 0,93 | 0,43 |
| 4 | Eritrea | 206 | 0,92 | 0,47 |
| 5 | Norra | 189 | 0,84 | 0,38 |
| 6 | Saksamaa | 117 | 0,52 | 0,53 |
| 7 | Afganistan | 108 | 0,48 | 0,62 |
| 8 | Somaalia | 104 | 0,46 | 0,66 |
| 9 | Süüria | 77 | 0,34 | 1,88 |
| 10 | Poola | 75 | 0,33 | 0,94 |
Ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Kuni 2016. aastani oli vald rahvastikustatistiliseks jaotatud Jukkasjärvi, Karesuando ja Vittangi koguduseks.
Alates 2016. aastast on nende asemel ringkonnad: Jukkasjärvi ringkond, Karesuando ringkond ja Vittangi ringkond.
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Tiheasustusega paikkonnad (elanike arv aastal 2000) on
- Kiruna 19 148
- Vittangi 851
- Jukkasjärvi 541
- Svappavaara 434
- Kuttainen 343
- Karesuando 327
- Övre Soppero 230
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Swedish Land and Water Area Report 2012–2019
- ↑ Q125924009
- ↑ Per Andersson. Sveriges kommunindelning 1863-1993, Draking: Mjölby 1993, ISBN 91-87784-05-X, lk 100.
- ↑ Ett paradis för fiskaren, kirunalapland.se.
- ↑ Fakta om Torneträsk.
- ↑ Geografi, kiruna.se.
- ↑ Abisko, kirunalapland.se.
- ↑ Om Vadvetjåkka nationalpark, sverigesnationalparker.se.