Kalmer Tennosaar
Foto: Jaan Künnap
Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald – 20. september 2004 Tallinn[1]) oli eesti estraadilaulja ja teleajakirjanik, Eesti Televisiooni esimene meesdiktor.[2]
Noorpõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Tennosaare lapsepõlv möödus Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldriametit.
Ta õppis Vastse-Kuuste Koolis ja aastatel 1945–1949 Tartu Õpetajate Seminaris ning lauluharidust sai 1948–1953 Tartu muusikakoolis Rudolf Jõksi ja Salme Kanni klassis.[3]
Seejärel õppis ta kaks aastat Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust. Aastatel 1956–1958 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Linda Sauli ja Aleksander Arderi klassis klassikalist laulu, kuid stuudium jäi lõpetamata, kuna ooperilaulu jaoks osutus tema hääl liiga nõrgaks.[4]
Kui 1959. aastal lavastati Estonia teatris Heubergeri operett "Ooperiball", pani Tennosaar end seal proovile, mängides viies-kuues etenduses väikest kõrvalosa. Nii sai ta kõrvalt näha, kuidas töötasid muusikalavastuses sellised lavakorüfeed nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Alfred Mering. Selle katsetuse järel leiti, et Tennosaare ilusa tämbriga lüüriline tenor on pigem mikrofonihääl ja talle sobib paremini estraadilaulja karjäär.[4][5]
Töö ja looming[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmer Tennosaar töötas 1950. aastate algul Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asunud Glavliti rajoonitsensorina Tartus.[6]
Töö Eesti Televisioonis[muuda | muuda lähteteksti]
1955. aastast töötas ta Eesti Raadio segakoori lauljana,[7] samal aastal läbis Tallinna Televisioonistuudio diktorite konkursi.
1. jaanuarist 1956 töötas ta Eesti Televisioonis diktorina, hiljem (1957–1962 ja 1968–1992) muusikasaadete toimetajana. Ta oli Eesti televisiooni ajaloos esimene meesdiktor.[8][9]
Estraadilaulu juurde kutsus Tennosaare Eesti Raadio instrumentaalansambli asutaja ja juht Emil Laansoo, kellega Tennosaar tutvus üsna pea, kui oli raadiomajas tööle asunud. Sellest tutvusest kujunes välja aastatepikkune viljakas muusikaalane koostöö.[10] Arvestades noore laulja lüürilist hääletämbrit, otsis Laansoo spetsiaalselt tema jaoks itaaliapäraseid bel canto stiilis lugusid. Näiteks üks Tennosaare esimesi publiku lemmikuks saanud laule "Serenaad öös" (G. Fanciulli / H. Karmo) pärines Marino Marini repertuaarist. Raadio- ja telesaadetes hakkas Tennosaar lauludega esinema 1956. aastal, nii oli ta ka ETV esimene laulev diktor.[11][8][9][12]
Konkursivõidud ja pääs üleliidulistele lavadele[muuda | muuda lähteteksti]
1957. aastal võitis Tennosaar Moskvas toimunud VI ülemaailmsel üliõpilas- ja noorsoofestivalil hõbemedali (hõbemedali pälvis ka Heli Lääts, kumbki esines seal solistina). Festivalil saateansamblis tausta laulnud Uno Loobi hinnangul oli see hiiglaslik saavutus, mis oleks teistsuguse riigikorraldusega maal võinud aluse panna maailma mastaabis karjäärile. Nõukogude Liidus midagi niisugust ei juhtunud.[13]
1958. aastal tuli Tennosaar üleliidulise estraadiartistide konkursi laureaadiks, mis sillutas veelgi kindlamalt teed suurtele kontserdilavadele Nõukogude Liidus.[14] Tal õnnestus ETV töö kõrvalt esineda estraadisolistina paljude Moskva orkestritega, sealhulgas Oleg Lundströmi džässorkestri ja Üleliidulise Raadio orkestriga Juri Silantjevi juhatusel. Nende kollektiividega tuli aga käia ka kaugematel kontserdireisidel, näiteks Kaukaasias, ning televisioonitööga oli selliseid gastrolle juba raske ühitada.[15]
Töö Riikliku Filharmoonia estraadisolistina[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1962–1968 tegi Tennosaar televisioonitöös pausi ja keskendus lauljakarjäärile. Temast sai Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadisolist, kes esines sadadel kontsertidel ja estraadikavades nii Eestis kui ka kogu Nõukogude Liidus, aga ka väljaspool seda.[16]
Tennosaar on meenutanud: "Olen näinud maailma, kohtunud huvitavate inimestega. Näinud Norra kuningat kahe sammu kauguselt, istunud Taani kohvikus ühes lauas Herluf Bidstrupiga, muidugi kosmonaut German Titoviga minu Tallinna korteris viina visanud ja Puškinit lugenud. Kosmonaute on kõiki nähtud, isegi Gagariniga jõudsin tutvuda."[17]
Populaarseid laule toonasest repertuaarist[muuda | muuda lähteteksti]
Hoolimata sellest, et suured kontserdilavad ja pikad kontserdireisid olid juba saanud Tennosaare igapäevaeluks, lõi ta siiski kaasa ka Eestis korraldatud lauluvõistlustel. Näiteks oli ta 1961. aasta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia lauluvõistluse võitnud laulu "Jamaika hällilaul" (Arne Oit, sõnad Heldur Karmo) esitaja.[18]
Tennosaare esituses said populaarseks väga paljud laulud. Tema repertuaari kuulusid näiteks "Vana klaver" (G. Podelski / U. Laht), "Cafe Oriental" (T. Alstone / H. Karmo), "Solenzara" (D. Marfifisi / H. Karmo), "Otsin neljalehelist ristikheina" (H. Woods / T. Varik), "Nii kui enne" (T. Kärki / H. Karmo), "Postipoiss" (G. Francini / H. Karmo), "Igavene teema" (A. Oit / J. Saar), "Konna kosjad" (R. Flick / H. Karmo), "Mu Cucuzza" (V. Corpora / H. Karmo), "Jaagupi jenka" (A. Oit / J. Saar), "Lilled sinule" (B. Merril / H. Karmo), "Sinilind" (R. Valgre / R. Valgre), "Kasatšokk" (A. Lepin / H. Karmo), "Kes on süüdi? [Tša-tša-tša]" (G. Podelski / H. Karmo), "Dona, Dona" (S. Secunda / H. Karmo), "Olen mees, kes merest jagu saab" (F. Mandre / H. Karmo), "Tule minu valevasse purjepaati" (U. Naissoo / H. Karmo) jm.
Valter ja Jaak Ojakääru andmetel on Eesti Raadio fonoteegis üle 300 Tennosaare lauldud laulu.[19]
Tagasi Eesti Televisioonis[muuda | muuda lähteteksti]
Teinud 40-aastaselt üleliiduliste kontserdireisidega lõpparve, pühendus Tennosaar Eesti Televisioonis muusikasaadete tegemisele-toimetamisele. Alates 1968. aastast sai ta väga populaarseks laste laulusaadete "Entel-tentel" ja "Trika-trei" saatejuhina. Tänu "Entel-tentelile" sai tema hüüdnimeks Onu Kalmer ning jõudis tema repertuaari Lembit Veevo lastelaul "Karulaane jenka".[20][21]
1962. aastal käis Tennosaar koos Emil Laansoo ansambliga esimest korda Soomes kontserte andmas, sestpeale arenes neil Soome heliloojate, muusikute ja televisioonikolleegidega tihedam koostöö nii repertuaari täiendamise kui ka kontsertide vallas. 1960. aastate teisel poolel esines Tennosaar aeg-ajalt ka lauljana ETV ja Soome Yle koostöösaadetes "Sävelsilta" ja "Naapurivisa".[22]
1985. aastal esines Kalmer Tennosaar laulusolistina Eesti Televisiooni muusikarežissööride ansamblis Con Amores B, mille teised liikmed olid Jaanus Nõgisto (kitarr), Elmo Lööve (kontrabass), Jüri Tallinn (klaver), Sulo Soo (saksofon), Eino Tandre (löökpillid), Erich Rein (akordion) ja Peeter Brambat (flööt).[23]
Kalmer Tennosaar töötas ETV muusikasaadete toimetuses kuni 1992. aasta keskpaigani. Tema viimane saade sarjast "Heli jälg", mille tegemisel oli ta olnud nii toimetaja, autor kui ka saatejuht, läks eetrisse 28. juunil 1992 ja kandis järjekorranumbrit 45. Kui sari tervikuna andis läbilõike kogu Eesti estraadimuusika arenguteest, siis n-ö hüvastijätusaates oli portreteeritav laulja Kalmer Tennosaar ise. Seda saadet juhtis Vello Mikk.[24][25]
Helisalvestised[muuda | muuda lähteteksti]
- Lucianella. Kadriorg. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1957.
- Jamaika hällilaul. Kaks kalameest. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1961.
- Sinilind. Mu kodukingu tuuled. / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (78 p/min, mono). Melodija 1961.
- Kalmer Tennosaar. Heliplaat (33 1/3 p/min, mono). Melodija, 1961.
- Kes mind kuuleb laulevada / Kalmer Tennosaar. Heliplaat (33 1/3 p/min, mono). Tallinna Heliplaadistuudio, 1979.
- Laulud ja aastad / Kalmer Tennosaar. Helikassett. Eesti Raadio, 1994.
- Laulud sulle / Kalmer Tennosaar. CD. Theka, 1995.
- Nii kui enne / Kalmer Tennosaar. Helikassett. Hitivabrik, 1998.
- Kalmer Tennosaar. Eesti kullafond. 3 CD-d. Hitivabrik 2010.[26]
Filmid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Juunikuu päevad" (1957, mängufilm, režissöörid Viktor Nevežin ja Kaljo Kiisk) – dublaažilugeja
- "Saagem tuttavaks. Eesti Raadio noorim solist" (1959, dokumentaalne ringvaade, režissöör Ülo Tambek)
- "Helisev päev" (1960, Eesti Televisiooni esimene muusikafilm, režissöör Artur Rinne)
- "Eesti NSV kunstinädal Moldaavia NSV-s" (1962, dokumentaalne ringvaade, režissöör Aleksandr Mandrõkin)
- "Kolmest kaheteistkümneni" (1965, muusikafilm, režissöörid Virve Aruoja ja Astrid Lepa)
- "Meloodia 66" (1966, muusikafilm, režissöör Ants Kivirähk)
- "Eesti NSV kunstidekaad Vene NFSV-s" (1966, dokumentaalne ringvaade, režissöör Vladimir Parvel)
- "Vendluspäevad" (1967, dokumentaalfilm, režissöör Vladimir Parvel)
- "Must habe tahab teada" (1967, muusikafilm, režissöör Grigori Kromanov)
- "Kalmeri laulud" (1972, muusikafilm, režissöör Irene Haak)
- "Arne Oidi laulud" (1974, muusikafilm, režissöör Elmo Lööve)
- "Pärnu mosaiik" (1981, muusikafilm, režissöör Elmo Lööve)
- "Lööme lugu lustipilli" (1984, muusikafilm, režissöör Harri Rehe)
- "Meenuta, sõjamees!" (1985, muusikafilm, režissöörid Jüri Tallinn ja Toomas Lepp)
- "Helin" (1985, muusikafilm, režissöör Peep Puks)
- "Igaühele oma" (1990, mängufilm, režissöör Hardi Volmer)
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1998. aasta juunist kuni surmani kuulus Kalmer Tennosaar Eesti Keskerakonda[27] ning oli Tallinna Mustamäe linnaosavalitsuse halduskogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.[28] Sel perioodil kapitaalremonditi ja ajakohastati Mustamäe II mikrorajoonis senise kino Kaja hoone ning sisustati ümber polüfunktsionaalseks Mustamäe kultuurikeskuseks Kaja, mis alustas tegevust 2001. aastal.[29]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1957 – VI rahvusvahelise üliõpilas- ja noorsoofestivali hõbemedal
- 1967 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2002 – Tallinna teenetemärk aktiivse kultuurialase tegevuse eest[30]
Mälestusmuusikal "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu"[muuda | muuda lähteteksti]
2020. aastal esietendus Kiidjärve mõisapargis ühe Eesti tähtsama estraadilaulja Kalmer Tennosaare mälestuseks loodud muusikal "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" (autor Ott Kilusk, lavastaja Ain Mäeots, nimiosas Sepo Seeman, Kalle Sepp ja Roland Mäeots), mis võttis kokku laulja elutee alates 1960. aastatest.[31]
Laulukirjanik Aapo Ilves on muusikali jaoks ajaloolist tausta uurinult öelnud, et Kalmer Tennosaar oli "Nõukogude Liidu esimesi Elvise-poolseid staare [---]. Ta hakkas esimesena laval juurutama puusanõksu ja värvilisi pintsakuid, ta oli kuuekümnendatel ulmeliselt suur staar".
Legendaarne laul "Vana klaver" aga olevat sündinud tänu sellele, et kirjanik Uno Laht kutsunud helilooja Gennadi Podelski Nelijärvele suusatama. Podelski murdnud peagi ära nii suusad kui ka jala. Suusabaasis õnnetusest toibudes meisterdasid asjaosalised kahe peale laulu, mis juba samal õhtul puhkekodu naiskollektiivile ette kanti. See juhtus märtsis 1968.[32][33]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmer Tennosaare vanemad Samuel ja Ida Adele abiellusid 1915. aastal ning asusid elama Kiidjärvele. Kalmeril oli neli vanemat õde, kellest üks oli Mati Talviku ema Endla Talvik.[34] 1964. aastal abiellus Kalmer Tennosaar näitleja Sirje Arbiga, kellest sai ETV diktor Sirje Tennosaar (1943–2021); abielu lahutati 1978. aastal. Näitleja Liina Tennosaar ja Kadri Tennosaar on nende tütred.
1982. aastal abiellus ta muusikaõpetaja Ailiga; koos oldi mehe surmani.[35] Nende tütar on Teele.[36]
Kalmer Tennosaar suri 2004. aasta septembris maovähki. Vaid viis päeva enne tema surma salvestas ETV temaga intervjuu saate "Tähelaev. Liina Tennosaar" jaoks (intervjueeris Ilmar Raag), mis läks eetrisse estraadilegendi matusepäeval 26. septembril 2004.[37] Tennosaar maeti Tallinna Rahumäe kalmistule.[38]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kalmer Tennosaare" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. detsember 2011. Vaadatud 28. märtsil 2010.
- ↑ Margit Tõnson. Meenutades telenägu Kalmer Tennosaart ehk Onu Kalmerit Eesti Päevaleht / LP, 22.09.2004.
- ↑ Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn: Valgus, 1990, lk 257.
- ↑ 4,0 4,1 Jüri Pino. Kalmer Tennosaar: peaks mälestusi kirja panema, aga laiskus ei lase Õhtuleht.ee, 22.11.2003.
- ↑ ETV saade "Ob-la-di, Ob-la-da. Kalmer Tennosaar" Saatejuht Reet Linna. ERR Arhiiv, 14.10.2000.
- ↑ Jaak Pihlau, Eesti lähiajaloost: kuidas loodi ENSV MN juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee. Akadeemia, 13. aastakäik, 2001 nt 3, lk 469.
- ↑ Jüri Pino. Kalmer Tennosaar: peaks mälestusi kirja panema, aga laiskus ei lase Õhtuleht.ee, 22.11.2003.
- ↑ 8,0 8,1 ETV arhiivist. "Kuidas me televisiooni tegime. Kalmer Tennosaar" ETV saade, 22.11.1974.
- ↑ 9,0 9,1 "Heli jälg. Kalmer Tennosaar" ETV esmaeeter: 28.06.1992. ERR Arhiiv.
- ↑ Einar Ellermaa. Emil Laansoo ansambli saatel said lauljad kuulsaks Kroonika/Delfi, 11.12.2023.
- ↑ Margit Tõnson. Meenutades telenägu Kalmer Tennosaart ehk Onu Kalmerit Eesti Päevaleht / LP, 22.09.2004.
- ↑ ETV saade "Ob-la-di, Ob-la-da. Kalmer Tennosaar" Saatejuht Reet Linna. ERR Arhiiv, 14.10.2000.
- ↑ Tarmo Vahter, Krister Kivi. Kalmer Tennosaar, 1928-2004 Eesti Ekspress / Delfi, 23.09.2004.
- ↑ "Calmeriino Tenorotti. Kalmer Tennosaar" Vahur Kersna koostatud telesaade Kalmer Tennosaare 70. sünnipäevaks. Esmaeeter ETV-s: 22.11.1998.
- ↑ Jüri Pino. Kalmer Tennosaar: peaks mälestusi kirja panema, aga laiskus ei lase Õhtuleht.ee, 22.11.2003.
- ↑ "Calmeriino Tenorotti. Kalmer Tennosaar" Vahur Kersna koostatud telesaade Kalmer Tennosaare 70. sünnipäevaks. Esmaeeter ETV-s: 22.11.1998.
- ↑ Jüri Pino. Kalmer Tennosaar: peaks mälestusi kirja panema, aga laiskus ei lase Õhtuleht.ee, 22.11.2003.
- ↑ Kui laulud võistlesid. 2. saade ERR Arhiiv, 24.10.1995.
- ↑ Vikerraadio saade "Vikerkäär. Külaline Kalmer Tennosaar". Esmaeeter: 15.11.1998. ERR Arhiiv.
- ↑ Margit Tõnson. Meenutades telenägu Kalmer Tennosaart ehk Onu Kalmerit Eesti Päevaleht / LP, 22.09.2004.
- ↑ Üks koorilaul. "Karulaane jenka" Esmaeeter ETV-s 02.06.2018. ERR Arhiiv.
- ↑ ETV saade "Ob-la-di, Ob-la-da. Kalmer Tennosaar" Saatejuht Reet Linna. ERR Arhiiv, 14.10.2000.
- ↑ ETV saade "Con amore" Esmaeeter: 08.03.1985. ERR Arhiiv.
- ↑ Eesti Televisioon mälestab Kalmer Tennosaart Postimees.ee, 21.09.2004.
- ↑ "Heli jälg. Kalmer Tennosaar" ETV esmaeeter: 28.06.1992. ERR Arhiiv.
- ↑ E-kataloog. ESTER, vaadatud 23. jaanuar 2024.
- ↑ Kalmer Tennosaar e-Äriregistris. Vaadatud 13.05.2024.
- ↑ Margit Tõnson. Meenutades telenägu Kalmer Tennosaart ehk Onu Kalmerit Eesti Päevaleht / LP, 22.09.2004.
- ↑ Jüri Pino. Kalmer Tennosaar: peaks mälestusi kirja panema, aga laiskus ei lase Õhtuleht.ee, 22.11.2003.
- ↑ Tallinn toetab Kalmer Tennosaare ... 22. september 2004.
- ↑ Lavastus "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" Eesti Teatri Agentuuri kodulehel. Vaadatud 26.01.2024.
- ↑ Raadio Elmar. Tuntud laulutekstide autor Aapo Ilves tõi välja Eesti muusika kõige kirkamad pärlid Postimees.ee/Elu24, 16.07.2019.
- ↑ Hendrik Alla. Kuidas sündis «Suusabaasis on tantsupidu…» Postimees Kultuur, 28.09.2016.
- ↑ Meelis Kapstas. Estraadikuninga Kalmer Tennosaare pühitsemine muusikali Kroonika/Delfi, 03.07.2020.
- ↑ Meelis Kapstas. Abielust esikaunitariga ja peadpööritavad saavutused: Kalmer Tennosaare ühed kõige meeldejäävamad hetked. Kroonika/Delfi, 05.05.2020.
- ↑ Tarmo Vahter, Krister Kivi. Kalmer Tennosaar, 1928-2004 Eesti Ekspress / Delfi, 23.09.2004.
- ↑ ETV saade "Tähelaev. Liina Tennosaar" Esmaeeter: 26.09.2004. ERR Arhiiv.
- ↑ Kalmer Tennosaar maeti Rahumäele Õhtuleht.ee, 27.09.2004.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Laulab Kalmer Tennosaar" (laulik, koostanud Raimond Lätte). Eesti Raamat, Tallinn 1972.
- Enno Tammer, "Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood". Tänapäev, Tallinn 2005, lk 149–266.
- Aigi Viira, "Calmerino. Estraaditäht Kalmer Tennosaare lugu". Hea Lugu, Tallinn 2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Raadiosaade "Skandaalne-legendaarne. Kalmer Tennosaar" Humoorikas muusikaline kompositsioon Kalmer Tennosaare loomingust ja elust, saatejuht Vahur Kersna. ERR Arhiiv. 11. jaanuar 1992
- "Calmeriino Tenorotti. Kalmer Tennosaar" Vahur Kersna koostatud telesaade Kalmer Tennosaare 70. sünnipäevaks. Esmaeeter ETV-s: 22. november 1998
- Aigi Viira. Kalmer Tennosaar pidi vanuigi tunnistama: maailm on julm ja unustab kiiresti! Õhtuleht.ee, 12. märts 2012
- Kalmer Tennosaare nurgake. Kuidas laulja Kalmer Tennosaare arhiiv Kiidjärve raamatukogu-seltsimajja jõudis? Kiidjärve Raamatukogu koduleht, juuni 2018
- Galerii: Kalmer Tennosaar läbi aastate Eesti Televisioonis (sisaldab 38 ajaloolist fotot). ERR Menu, 23. november 2018
- Meelis Kapstas. Retrofotod | Abielust esikaunitariga ja peadpööritavad saavutused: Kalmer Tennosaare ühed kõige meeldejäävamad hetked Kroonika/Delfi, 5. juuli 2020
- Keskööprogramm. Persona. Kalmer Tennosaar. ERR-i arhiiv, 31. august 2000
- Liina Tennosaar isa Kalmerist: "Ta oli sarmikas, härrasmehelik ..." ohtuleht.ee/naine, 26. september 2020