Kahe ookeani saladus
| Kahe ookeani saladus | |
|---|---|
| Originaali pealkiri | Тайна двух океанов |
| Autor | Grigori Adamov |
| Tõlkija | Ralf Toming |
| Illustreerija | Henn Rooneem |
| Toimetaja | Berta Kuusberg |
| Päritolumaa |
 Nõukogude Liit |
| Keel | vene |
| Sari | Seiklusjutte maalt ja merelt |
| Žanr | ulmeromaan |
| Kirjastaja |
? (originaal) Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1939 (originaal) 1957 (eesti keeles) |
| Lehekülgi | 472 |
"Kahe ookeani saladus" (vene keeles "Тайна двух океанов") on Grigori Adamovi ulmeromaan Nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki.
Teosest[muuda | muuda lähteteksti]
"Kahe ookeani saladus" ilmus eesti keeles 1957. aastal sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" 13. raamatuna. Selle tiraaž oli 30 000 eksemplari.
Romaan on kirjutatud 1930. aastate teises pooles stalinliku patriotismi vaimus. Esmalt ilmus see 1938. aastal järjejutuna ajalehes Pionerskaja Pravda, seejärel raamatuna 1939. aastal. Teosel oli suur menu tolleaegse noorsoo hulgas ning hiljem on tehtud romaanist üle 20 kordustrüki. Pärast 1953. aastat ilmunud väljaannetest on eemaldatud tekstilõigud, mis olid seotud Staliniga.
Grigori Adamovi kirjutatud „Kahe ookeani saladus“ on arvatud suures osas nõukogude iteratsiooniks Jules Verne’i allveelaeva Nautiluse narratiivist romaanis "20 000 ljööd vee all".[1]
Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Romaanis ei nimetata Nõukogude Liidu (ka tema allveelaeva) vanaks vaenlaseks otseselt Jaapanit, kuid tehakse viiteid riigile, kes visalt taotleb ülemvõimu Aasias. Teiste riikide kohta, sealhulgas ka Saksamaa kohta, mingeid vihjeid ei ole. Kuna keisril on 24. augustil sünnipäev, teeb Nõukogude valitsus allveelaeva kaptenile Vorontsovile ülesandeks jõuda Vladivostokki igal juhul 23. augustiks, et demonstreerida agressorile oma võimsust ja tagada piiride puutumatus.
Allveelaev Pioneer on ehitatud sõjalaevaks nii, et see ei pea kogu reisi vältel varude täiendamiseks ja akude laadimiseks pinnale tõusma (see pole lubatud). Romaani algul kirjeldatakse Atlandi ookeani põhjaosas toimunud reisilaeva kokkupõrget jäämäega, kus reisijad päästetakse, kuid nõukogude diplomaadi poeg, 14-aastane Pavlik, jääb üksi jäämäele. Pioneer avastab poisi, tõuseb pinnale ja päästab ta, ning seejärel teeb Pavlik sõjalise ja teadusliku missiooniga laeva pardal kaasa allveereisi läbi kahe ookeani.
Allveelaeva korpus on valmistatud nõukogude teadlaste välja töötatud uuest ülikõvast, kuid kergest duralumiiniumi sulamist. See võimaldab sukelduda ookeani põhja suurtesse sügavustesse ja taluda kuni 1000-atmosfäärist rõhku. Laeva korpust on võimalik kuumutada kuni kahe tuhande kraadini, nii et tekib vee hõõrdumist vähendav "aurusärk", mis võimaldab arendada kiirust kuni 80 sõlme. Laeva elektrivarustuse tagavad termoelektrilised trosspatareid, millega laaditakse uudsetest materjalidest eri konstruktsiooniga väikesemõõdulisi akusid. Allveelaeva liikumapanevaks jõuks on reaktiivmootorid, mis võimaldavad arendada vajalikku kiirust ning töötavad elektrolüüsi abil saadud vesiniku ja hapniku segu (paukgaas) detonatsioonil. Laeval on kajaloodiga sonarite süsteem, millelt saadud kujutis muudetakse pildiks. Lisaks on kasutusel termokaameratega varustatud, kaugjuhtimisega, iseujuvad ja vee kohal iselendavad rakettmürsud, millel on samuti reaktiivne liikumine. Allveelaeva relvaks on ultrahelikahur, mis ülikõrge helisageduse tekitamisega lõhub iga aine molekulid aatomiteks. 27-liikmelisel meeskonnal (koos teadlastega) on vee all liikumiseks kasutada kergest kõvasulamist valmistatud, kahepäevase hapnikuvaruga autonoomsed ja suurt ujukiirust arendavad skafandrid. Kaitseks on meestel ultrahelipüstolid ning elektrikindad.
Merepõhja uurimise käigus tuleb ekspeditsiooni liikmetel muude seikluste seas kokku puutuda ka haide, mõõkkalade, kašeloti, hiidkaheksajala ja eelajaloolise sisaliku rünnakutega.
Atlandi ookeani lõunaosas üritab vaenulik laevastik hävitada allveelaeva vees iseliikuva tohutu terasvõrguga, milles paiknevad magnettorpeedod. Vastuseks uputatakse ultrahelikahuri kiirega aeglaselt vastase lahingulaev, võimaldades meeskonnal evakueeruda. Antarktika lähistel satub Pioneer suure jäämäe sisse lõksu, kuid pääseb sellest läbi, kasutades laevakorpuse kuumutamist kõrge temperatuurini ning ultraheli. Üks laeva meeskonna liikmetest osutub diversandiks, kes korraldab Lihavõttesaare juures laeva pardal plahvatuse ning laev kaotab juhitavuse. Ookeani põhja vajunud Pioneeri suudab aga meeskond läbi raskuste remontida ning seejärel õigeks ajaks Vladivostoki sadamasse juhtida.