Julia Laffranque

Julia Laffranque (kuni 1999. aastani Julia Vahing; sündinud 25. juulil 1974) on õigusteaduste doktor, professor, Riigikohtu kohtunik; Euroopa Liidu Pettustevastase Ameti (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör, tunnustatud eesti päritolu jurist, vabal ajal näitleja.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse külalisprofessor; Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik 2011–2020.

Julia Laffranque on Euroopa Liidu kohtunike ja kohtujuristide valikul olulist rolli mängiva maineka komitee (Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art 255 paneel) liige, kuhu ta nimetati Euroopa Parlamendi ettepanekul. Lisaks on Dr. iur. Laffranque Euroopa Õigusakadeemia (ERA, Saksamaa, Trier) hoolekogu liige ja ERA sõprade Seltsi (Friends of ERA) juhatuse liige. Samuti Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige ja Euroopa Õiguse Ühenduse aupresident.

Prof. Laffranque on olnud varem ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) ja Rahvusvahelise Euroopa Õiguse Ühenduse (FIDE) president, samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) teaduskomitee liige ning Aasta Eurooplane 2013. Ta on kirjutanud ja avaldanud hulgaliselt artikleid Euroopa ja avalikust õigusest nii eesti, inglise, saksa kui ka prantsuse keeles üle Euroopa ja USA-s ning neid on tõlgitud ka teistesse keeltesse. Samuti on ta esinenud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel konverentsidel, pidanud ettekandeid nt TEDEX Tallinn raames ja korraldanud juristide suurüritusi nagu nt FIDE XXV kongress Tallinnas. Julia Laffranque on regulaarselt tutvustanud õigusalaseid küsimusi meedias kirjutades mh arvamusartikleid.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetanud 1991. aastal Litchfield High Schooli Connecticutis USAs (outstanding honors), 1992. aastal Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi kuldmedaliga. Lõpetanud 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (õppis 1994–1995 Hamburgi Ülikooli õigusteaduskonnas). Sai 1998. aastal magistrikraadi (magistra legum, LL.M.) Münsteri Westfaleni Wilhelmi Ülikooli õigusteaduskonnas (summa cum laude). Sai 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi õigusteaduses (doctor iuris ehk dr iur).

Täiendanud end 2002. aastal Kieli Christian-Albrechti Ülikooli õigusteaduskonnas ja Firenzes Euroopa Ülikool-Instituudis. Täiendanud end erialaselt ka Prantsusmaa ja Rootsi justiitsministeeriumis, Euroopa Komisjoni õigusteenistuses, Saksamaa Kõrgeimas Föderaalhalduskohtus ja Prantsusmaa Riiginõukogus.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

1996–2002 – Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi Euroopa Liidu õiguse ekspert, alates 1999 Euroopa Liidu õiguse talituse ja hiljem ka välissuhete talituse juhataja
2002–2004 – Justiitsministeeriumi õigusloome asekantsler
2004–2011 – Eesti Vabariigi riigikohtunik (halduskolleegiumi liige), 2007–2011 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige
2006–2011 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa Liidu õiguse dotsent
2010–2017 – Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu liige
2011–2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor
2011–2020 – Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik (olnud juba 2006 ad hoc kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus) (2015–2018 Euroopa Inimõiguste Kohtu II sektsiooni asepresident)
Alates 2016 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse külalisprofessor
Alates 2020 – Eesti Vabariigi Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ning kohtunike distsiplinaarkolleegiumi liige, samuti notarite aukohtu liige
2021 – Euroopa Õigusakadeemia (ERA) programmide direktor ja asedirektor (Trier)
Alates 2022 – Euroopa Liidu Pettustevastase Ameti (OLAF) menetluslike tagatiste kontrolör (Brüssel)

Ühiskondlik töö ja liikmelisus[muuda | muuda lähteteksti]

2006–2008 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) asepresident
2008–2010 – Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president
2004–2013 – Eesti Juristide Liidu Euroopa õiguse ühenduse (FIDE Eesti) president, alates 2013 aupresident
2010–2012 – Rahvusvahelise Euroopa õiguse ühenduse (FIDE) president
2000–2004 – Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS nõukogu liige
Toimetuskolleegiumi liige: AS Juura (2002–2004); Juridica (2003–2004) ja Õiguskeel (2003–2004)
2004–2012 – Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi juhatuse liige
2005–2011 Eesti Juristide Liidu Nõukogu liige (liige alates 1992)
2018–2023 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liige
2019 Euroopa ombudsmani kandidaat
2020–2023 Avantgarde Lawyers nõuandva kogu liige
2020 – Euroopa Nõukogu kohtunike eetika koolituse HELP koolituskursuse töörühma liige
alates 2020 – Euroopa Õigusakadeemia (Foundation Academy of European Law Trier/Europäische Rechtsakademie, ERA) hoolekogu liige
2021 – Euroopa Õigusakadeemia ERA asedirektor ja programmide direktor
alates 2021 – liige seitsmeliikmelises komitees (moodustatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 255-le), mis esitab oma arvamuse kandidaatide sobivusest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunike ning kohtujuristide ametikohtadele
alates 2021 – Friends of ERA juhatuse liige^[viide?]
alates 2023 – Eesti Juristide Liidu Avaliku Õiguse Ühenduse juhatuse liige
alates 1993 korporatsioon Filiae Patriae
alates 2007 - Vilde Teatri liige
2012–2020 Euroopa Eestlaste Koori liige
2017–2020 Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora teatri juhatuse liige (liige alates 2011)
2017–2020 Strasbourgi Eesti Kooli juhatuse liige
2018 – 2023 Tagaranna Külaseltsi juhatuse liige
alates 2022 – korporatsioon Filiae Patriae naiskoori liige
alates 2023 – Tagaranna Kirjanduspäev MTÜ juhatuse liige
alates 2023 – TARM II rahvatantsurühma liige

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

"Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus. Institutsioonid ja õigus" (Sisekaitseakadeemia 1999)
"Euroopa Kohtu Lahendid I ja II. Kogumiku koostaja ja Euroopa Kohut tutvustava osa autor" (Juura 2001 ja 2003)
"Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat" (koos Rodolphe Laffranque’iga) (Juura 2002)
"Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult" (Eesti Õiguskeskus 2005)
"Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" (Juura 2006)
"Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti õigus" (Juura 2017)

Avaldanud teadusartikleid eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles Eesti ja rahvusvahelises erialases ajakirjanduses.^[viide?]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2004 – Chevalier de l'Ordre National du Mérite, Prantsusmaa
2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
2009 – Julia Laffranque'i juhitud Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogule (CCJE) rahvusvaheline auhind olulise rolli eest kohtunike sõltumatuse kaitsel
2013 – aasta eurooplane (Eesti Euroopa Liikumine)
2017 – "Parim koolitaja 2016" – Eesti kohtunike koolitusnõukogu auhind^[viide?]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque on Maimu Bergi ja Vaino Vahingu tütar. Ta on abielus prantsuse juristi Rodolphe Laffranque'iga; ta on kolme poja (kaksikute Oscar Helmuti ja Tobias Louis' ning Léo Lennarti) ema. Koos emaga korraldavad nad suviti Tagaranna külas Tagaranna Kirjanduspäeva.

Julia Laffranque on korporatsiooni Filiae Patriae vilistlane ja Filiae Patriae naiskoori liige, laulnud 2023. aasta laulupeol.

Julia Laffranque on olnud Euroopa Eestlaste Koori liige ja laulnud kooriga 2014. ja 2019. aasta laulupidudel.^[viide?]

Julia Laffranque on rahvatantsu naisrühma TARM II liige ja osalenud 2024 Kagu-Eesti tantsupeol.

Tegevus harrastusnäitlejana[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque on Tartu harrastusteatri Vilde Teater ja Euroopa Nõukogu ingliskeelse harrastusteatri Tagora (Strasbourg) näitleja.^[viide?] Ta asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".

Rolle Vilde teatris Tartus[muuda | muuda lähteteksti]

Elviine Vestberg – Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" (lavastaja Raivo Adlas), 2007
Linda Vilde ja Gertrud Edelstahl von Rostfrei Veiko Märka "Tabamata ime" Raivo Adlase lavastuses, 2009
Mina – Maimu Bergi "Euroopasse! Euroopasse!" (lavastaja Raivo Adlas), 2010
Jelena Andrejevna – Anton Tšehhovi "Onu Vanja" (lavastaja Raivo Adlas), 2011
Juliette Marchand - Piret Saul-Gorodilov "Meie autor Eduard Vilde" (lavastaja Raivo Adlas), 2021
Glory ja Rhonda - John Cariani "Peaaegu armastus" (lavastajad Andrus Novoseltsev ja Marek Ranne), 2023

Rolle Tagora teatris Strasbourgis[muuda | muuda lähteteksti]

Elena Popova – Brian Frieli (Anton Tšehhovi ainetel) "The Bear" ("Karu"), lavastaja Jodie Clifford, 2011; üks etendus ka 28. oktoobril 2017 Strasbourgis toimunud Tagora teatri iga-aastasel õhtusöögil
spioon Liza C. Chilto – J. Littlewoodi "Oh What a Lovely War", lavastaja Louise Palmer, 2012
ooperilaulja ja seiklejanna Irene Adler – Richard Thayeri "Watson in Winter", lavastajad Richard Thayer ja David Adamson, 2013
Aino Kallas – Maimu Bergi "Aino ja Herman", lavastaja Julia Whitham, 2013
Sarah, Amanda, Hamleti ema Gertrud, Sir. Thomas Moore'i abikaasa – Christopher Durangi "Actors' Nightmare", lavastaja David Adamson, 2015
näitlejanna Sarah – Ferenc Molnari "A Matter of Husbands", lavastaja David Crow, 2015
Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015
Honey – Edward Albee "Who's Afraid of Virginia Woolf?" ("Kes kardab Virginia Woolfi?"), lavastaja Martyn Symons, 2016
Lamchop, patsient ja must lammas – Jonathan Alexandratose "Duck" ("Part"), lavastaja Mike Mecek, 2016
Hamleti monoloog eesti keeles üritusel "Cervantes ja Shakespeare", Lieu d'Europe, Strasbourg ja Tagora Almost Annual Dinner, 2016
Mrs. Vixen, Baltic scandalist – Richard Brinsley Sheridani "The School for Scandal", lavastaja Louise Palmer, 2017
Olimpia Kohary, põgenik ja valge krahvinna/the White Duchess – David Adamson, Hazel Breslin, David Crowe, Jenny Griffiths, Elena Malagoni, Nick O’Sullivan, Louise & Simon Palmer, Joëlle & Martyn Symons, Richard Thayer, Liam Wright « Alice in Brexitland » , lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg, Cube Noir, Strasbourg, 2019
Prof. Greta Kask, William Shakespeare'i ekspert ja tema lapsed - Louise ja Simon Palmer "Much Ado About Will", lavastaja Louise Palmer, Tagora teater, Strasbourg Cube Noir/Zoom, 2021

Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi[muuda | muuda lähteteksti]

Julia Laffranque asutas 2015. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtus teatriklubi "Court in the Act".^[1]

Rolle Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubis[muuda | muuda lähteteksti]

Elizabeth Proctor – Arthur Milleri "The Crucible" ("Salemi nõiad"), lavastaja Louise Palmer, 2015
E(dward) Steichen (fotograaf, kunstnik), Brancusi vs. United States, historic trial reenacted, kohandanud Andra Matei, lavastaja Martyn Symons, proovilugemine, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike istungisaal, Strasbourg, 2016
Hamleti monoloog "Olla või mitte olla" – katkend eesti keeles, Euroopa Inimõiguste Kohtus lavastuses "Hamlet at the Court", 2016
Second Voice (kehastas järgmisi inimõiguslasi: Digna Ochoa, Rana Husseini, Juliana Dogbadzi, Ka Hsaw Wa, Wangari Maathai, Kek Galabru, Marian Wright Edelman), Ariel Dorfman (põhineb Kerry Kennedy samanimelisel raamatul), "Speak Truth to Power. Voices From Beyond the Dark", lavastaja Andra Matei, Euroopa Inimõiguste Kohtu väike saal, Strasbourg, 2017
Rutt, lapselaps – Maimu Bergi "Grandfather" ("Vanaisa") – koostöös Tagora teatriga, lavastaja David Adamson, Euroopa Inimõiguste Kohus, Strasbourg, 8. veebruar 2018 (Eesti 100 üritus)
Meeta Janno Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja õigus", lavastaja Piret Kuub, 35. Eesti Õigusteadlaste Päevade avamine, Vanemuise kontserdimaja, 4. oktoober 2018
Kohtunik B – Bertolt Brecht « In Search of Justice », lavastaja David Adamson, Tagora teater/Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi « Court in the Act », Strasbourg, 2019
Sicco Mansholt (Euroopa isa, hollandi põllumajanduspoliitik) prantsuse keeles – Liliane Tetsi, Princesse Europe, Louise Weiss, la grand’ mère de l’Europe et les pères de l’Europe sont de retour (Princess Europe, Louise Weiss, the ´great mother of Europe and the fathers of Europe are back)”, lavastaja Liliane Tetsi, EUCASO-(Europe Cameroun Solidarité) teatrigrupp, Euroopa Inimõiguste Kohtu Teatriklubi, “Court in the Act”, Strasbourg, 2019

Muu. Rollid Tagaranna Kirjanduspäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Vaino Vahing. Mälestusi Vaino Vahingust esitluse etendus (lavastaja Raivo Adlas) Vanemuise suure maja publikusaalis koos Raivo Adlase, Piret Kuubi ja Eleanoraga, 25.10.2011;
Meeta Villecourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), 35. Eesti Õigusteadlaste Päevad, Vanemuise kontserdimaja, 4.10.2019;
Maimu Bergi raamatute esitlusel katkendeid raamatutest: "Unustatud inimesed", Soome Instituut, 2007 ja koos Üllar Saaremäega "Kõnelused lahkunutega", Kirjanike maja musta laega saal, 18.09.2020;
Betti Alveri luule esitamine koos Tanel Tingi ja Diana Aldiga Tagaranna kolmandal kirjanduspäeval, Tagarannas,10.07.2021^[viide?]
Julia – Andrus Kivirähki "Alias" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev ja külalisetendused Saaremaal, 2022
Eestlanna – Maimu Bergi "Hlopthsik" (lavastaja Raivo Adlas), Tagaranna kirjanduspäev, 2023
Meeta Villceourt – Maimu Bergi "Meeta ja Õigus" (lavastaja Piret Kuub), Tartu Kultuuripealinn, EV Riigikohus 17. mai 2024

Lavastaja[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks näitlemisele on Julia Laffranque lavastanud lastega Strasbourgi Eesti Koolis jõulunäidendeid:

Zoja Mellovi ainetel "Eestli teekond Petlemma" (2013) ja "Suur lomp" (2014)
Maimu Bergi "Jõulupuud otsimas" (2014), "Lugu haldjast, nõiast ja võlurist" (2015), "Lugu Romoest ja Juliast, kes käivad ühes koolis" (2016) ja "Lutheri naine" (2017), kus ta ise kehastas Katharina Lutherit
Maimu Bergi "Kuulsused 100 aastases Eestis" (film) Strasbourgi Eesti Kool, 2020^[viide?]