Jimmu

Allikas: Vikipeedia
Jimmu (神武天皇, Jinmu-tennō)
Jimmu (神武天皇, Jinmu-tennō)
Keiser Jimmu oma sümboolse vibuga (Adachi Ginkō triptühhontrükk, 1891)
Jaapani keiser
Ametiaeg
11. veebruar 660 e.m.a – 585 e.m.a
Järgnev Suizei
Isikuandmed
Sünninimi Kamu-yamato Iware-biko no Sumeramikoto (神日本磐余彦天皇)
Sünniaeg 711 või 721 e.m.a
Tsukushi-no-shima (tänapäeva Kyūshū)
Surmaaeg 585 e.m.a (126 või 136)
Kashihhara, Nara)
Abikaasa
Vanemad
  • isa: Ugayafukiaezu
  • ema: Tamayori-hime
  • Lapsed
  • Tagishimimi-no-Mikoto
  • Kisumimi
  • Hikoyai-no-Mikoto
  • Kamuyaimimi
  • keiser Suizei
  • Jimmu või Jinmu (神武天皇, Jinmu-tennō, 11. veebruar 660 e.m.a – 585. e.m.a) oli Nihon Shoki ja Kojiki kroonikate järgi Jaapani esimene keiser. Tema valitsusaastates ja eksisteermises võib kahelda. Jaapani mütoloogia järgi oli ta päikesejumalanna Amaterasu järeltulija. Ta alustas 45-aastasena sõjaretke Hyūga saarelt ning vallutas Yamato, millest ta kujundas oma võimu keskuse.[1] Tänapäeva Jaapanis tähistatakse 11. veebruari riigi asutamise päevana.[2]

    Jimmu-tennō mütoloogias[muuda | muuda lähteteksti]

    19. sajandi Tsukioka Yoshitoshi teos Jimmust

    Keiser Jimmu põlvnes otseselt jumalatest. Jaapani mütoloogia kohaselt valitsesid maad esmalt taevased, siis maised jumalad ja alates Jimmust jumaliku päritoluga inimkeisrid[3]. Üks esmaseid jumalaid oli Izanagi (Kustutaja)[4], keda ajaloolane Olaf-Mihkel Klaassen on kirjeldanud ka kui veetlevuse, ahvatluse jumal[3]. Iznagist sündisid päikesejumalanna Amaterasu (Taevast Valgustav) ning tema vend, mere- ja tormijumal Susano-o (Metsik Mees). Izanagi määras Amaterasu taeva ning Susano-o merevalitsejaks.[4] Viimane ei soovinud leppida osalise võimuga ning tungis õe taevasesse sfääri[3]. Esialgu said õved hästi läbi ning neil sündis mitmeid lapsi. Susano-o hakkas aga mitmeid kuritegusid korda saatma, mis peale Amaterasu eraldus pimedasse koopasse, mis jättis kogu maa pimedusse.[4] Raamatus „Japan. A Documentary History“ on seda kirjeldatud nii: „Takamano-hara (taevaste jumalate elukoht) oli täiesti pime [...]. Selle tõttu valitses pidev öö ja loendamatute jumaluste karjeid oli kõikjal nagu suvekärbseid, ja juhtus igasugu õnnetusi.” Teised jumalad proovisid Amaterasut koopast välja meelitada, kasutades ka peeglit ja helmeid. Päikesejumalanna saadi välja kavaluseg, kui üks jumalatest teisi naerma ajas ning Amaterasu uudishimust koopast väljus.[2]

    Susano-o sunniti pagendusse, mille jooksul tappis ta lapsi õgiva koletise ning tõmbas tema sabast välja mõõga. Selle kinkis ta leppimise märgiks õele.[4] Amaterasu ei andestanud vennale ning otsustas Susano-o pojalt maa valitsemise ära võtta, andes selle oma lapselapsele Ninigile. Ta andis talle ka kolm võimuregaaliat: mõõga, peegli ja helmed. Klaasseni raamatu järgi võttis Ninigi võimu üle ilma vastupanuta.[3] Kenneth Henshall on kirjutanud, et Amaterasu ja Susano-o järglasliinid konkureerisid omavahel võimu pärast. Henshalli sõnul lahendati tüli kokkuleppega, millega Amaterasu liin jäi valitsevaks.[4] Ka raamatus „Japan. A Documentary History“ kirjeldatakse konkurentsi Yamato ehk Amaterasu ja Izumo ehk Susano-o liini vahel. Susano-o pärija ja väimees, Ōkuninushi loovutas võitluseta maa Yamato liinile, millega rivaalitsemine lõppes.[2] Sellega sai Jaapani esimeseks keisriks Amaterasu pojapojapojapojapoeg Jimmu[4]. Ta resideerus Takachiho mäel, kus omal ajal tema eelkäija Ninigi oli paiknenud[3].

    Jimmu-tennō idaretk[muuda | muuda lähteteksti]

    Jimmu, 1920. aasta pilt

    Keiser Jimmu algne nimi oli Kamu Yamato Iwarebiko no Mikoto[5]. Ta kasvas üles Takachiho palees Hyūgas (ilmselt tänapäeva Kyūshū Miyazaki prefektuuris)[1]. Ta oli saanud ülesandeks levitada Amaterusa jumalikku valitsemist üle maailma. Kroonikas Nihon Shoki kirjeldatakse tema  kõnet oma vendadest ja lastest koosnevale nõukogul: “Kaua aega tagasi pärandati Keskmaa pillirooväljad [Ashihara no Nakatsukuni – toim.] meie keiserlikele esivanematele taevaste jumaluste [---] poolt… Kuid kauged piirkonnad ei naudi endiselt meie keiserliku võimu hüvesid, igal linnal on oma isand ja igal külal oma pealik. Igaüks neist seab omad piirid ja võitleb ülemvõimu eest teiste isandate ja pealike vastu.”[2] Nii otsustati alustada Yamato hõimude alistamisega idas[3]. Nihon Shokis kirjutatakse nii: “See peab olema maa, kust saab alata meie suur ülesanne oma heatahtliku valitsemise levitamiseks, sest see on tõepoolest universumi keskpunkt… Mingem sinna ja tehkem sellest meie pealinn.” Jimmu oli idaretke eel 45-aastane.[2]

    Klaasseni sõnul sai idaretk alguse 667. aastal e.m.a[3], ent see ei lähe kokku kirjandusteadlase Maral Andassova artikliga „Emperor Jinmu in the Kojiki“. Selle järgi asus Iwarebiko teele Takachiho paleest, Hyūga provintsist itta. Esmalt saabus ta Toyo provintsi, Usasse. Sealt juba Tsukushi provints ning sealses Okada palees veetis ta ühe aasta. Edasi liikus ta Aki provintsi, kus peatus seitse aastat. Kibi provintsis veetis ta kaheksa aastat. Jaapani müütide kroonikas Kojikis on kireldatu Yamatot kui äärmiselt ohtlikku kohta, kus oli lihtne viga saada.[5] Selleks ajaks oli Yamato valitseja Nagasunehiko kogunud kokku suure armee, ning lahing Jimmuga toimus Kusaka mäe juures. Jimmu väed said lüüa.[2] Jimmu vend Itsuse ni Mikoto sai lahingus surmavalt haavata. Kaotuse tõttu ei pääsenud Jimmu Yamatosse ning pidi taanduma. Armee sõitis laevadega ümber Kii poolsaare Kumanosse.

    Keiser Jimmu, Tsukioka Yoshitoshi 1880. aasta pilt
    Jimmu Kashihara pühamu Kashiharas, Nara peefektuuris

    Kojiki kirjelduse järgi kohtas Jimmu pärast maabumist kummituslikku karu, kes jäljetult kadus. Seejärel tundsid nii keiser kui kogu tema armee tugevat nõrkust ning nad kõik minestasid ja vajusid unne. Jimmu juurde saabus jumalus, kes ulatas talle mõõga, misjärel ümberkaudsed metsikud jumalad surid ning keiserlik armee ärkas. Jaapani kirjandusteadlane Saigō Nobutsuna (19162008) on välja toonud, et antud seik Kojikist näitab päikesejumalanna Amaterasu sugulusliini nõrkust ning Iwarebiko vaimset ebaküpsust.[5] Jimmu vägedel tekkis taas raskusi edasi liikumisega, ent siis ilmutas Amaterasu end keisrile ning lubas abi. Lahingus Nagasunehiko vastu ei suudetud taas edu saavutada, kuni taevas tumedaks muutus ning rahed sadama hakkas. Kuldne kull lendas Jimmu vibu otsa ja tema kuldne sära pimestas kõik vaenlase väed. Sellega saavutati edu, Nagasunehiko tapeti, Jimmu krooniti universumi valitsejaks ja tõusis Kashihara troonile.[2] Sellest peale hakati teda kutsum Jimmuks (Jumalik Sõjamees[3])[5]. Väidetavalt toimus Jimmu troonile tõusmine 11. veebruaril 660. aastal e.m.a[3].

    Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

    Jimmu, Renzō Kita 1940. a maal

    Troonile tõusnuna soovis keiser endale uue naise võtta. Hyūgas oli ta abiellunud Aira-himega, kellega tal olid lapsed Tagisi-mimi ja Kisu-mimi. Tema vasall Ōkume no Mikoto soovitas talle naist nimega Isukeyori-hime, kelle isa oli Yamato metsik jumal Ōmononushi. Jimmule esitleti neitsisid, kelle seast pidi valitseja õige naise ära tundma. Läbinud selle testi, sai Jimmu õiguse naisega abiellud. Abielu Ōmononushi tütrega andis Jimmule võimaluse suhelda Yamatot kontolliva jõuga. Sellest abielust sündis kolm last: Piko-ya-wi-no-mikoto (Hikoyai), Kamu-ya-wi-mimi-no-mikoto (Kamu-yamimimi) ja Kamu-nunakapa-mimi-no-mikoto (Kamu-nunakhamimimi). Viimasest sai ka Jimmu järel uus keiser. Erinevalt Kojikist nimetatakse teises kroonikas Nihon Shokis keisrit juba Hyūgast lahkumisest alates nimega Jimmu. Üldjoontes kirjeldavad mõlemad allikad Jimmu idaretke sarnaselt, erinevusi leiab vaid pulmakirjeldusest. Nihon Shoki järgi abiellus keiser hoopis Koto-shiro-nushi no Kami (jumal, kes räägib teiste jumalate nimel) tütre Hime-tatara-i-suzu-hime no Mikotoga. Samuti on erinev Yamato kirjeldus. Nihon Shokis kujutatakse seda piirkonda algusest peale Jimmule ustavana. Seega abiellub Jimmu endale ustava jumala tütrega ning teda ei panda kuidagi proovile.[5]

    Keisril oli kolm eesõigust: Amaterasu järeltulijana jaapanlaste vaimne juht; välisuhete ja armee juhatamine; hõimupealike tülide lahendamine[3].

    Jimmu austamine[muuda | muuda lähteteksti]

    Rahu torn Heiwadai pargis, Miyazaki prefektuuris.

    Jaapani keiserliku kutluse keskne komponent oli keiser Jimmu austamine, mis sai alguse Meiji resutauratsiooni ajal.[6] 11. veebruaril 1873. aastal sai alguse Kignesetsu ehk keiser Jimmu troonile asumise päev.[7] 18731945 saatis keisri esindaja igal aastal väidetavasse Jimmu mausoleumi andameid.[8] 1890. aastal asutati selle lähedala ka Kashihara pühamu, kohta, kus Jimmu väidetavalt troonile asus.[9] 1940. aastal, mil tähistati 2600. aasta möödumist Jimmu troonile asumisest, rajati Kigensetsu pidustusteks Heiwadai parki Rahu torn.[10] Samal aastal püstitati Jimmu elukäiku puudutavaid kivimonumente üle Jaapani.[11] 1940. aastal ehitati ka monument Hakkō ichiu'le (Teise maailmasõjaaegne hüüdlause, mis tähendas "kogu maailm ühe katuse all" ning mis omistati ekslikult Jimmule). 1941. aastal esitatas Jaapani valitsus süüdistuse ajaloolase Tsuda Sōkichi vastu, kes oli julgenud avalikult kahelda Jimmu ajaloolises tõesuses.[12]

    Unebi Goryō, keiser Jimmu mausoleum ashiharas, Nara prefektuuris

    Pärast Teist maailmasõda kritiseeriti selle päeva tähistamist[7] ning 19481966 oli see traditsioon katkestatud, kuid 1967. aastal taastati see kui Jaapani asutamise päev.[7][13]

    Keiser Hirohito ja keisrinna Nagako 1940. aastal keisririigi asutamise 2600. aastapäeval

    Jimmu-tennō ajalooline tõepõhi[muuda | muuda lähteteksti]

    720. aastal m.a.j ilmunud Nihon Shoki määrab Jimmu valitsemisajaks 660585 e.m.a ehk umbes 76 aastat. Seega pidi Jimmu elama üle 100 aasta vanaks.[1] Teadlased ei pea Jimmut ajalooliseks tegelaseks. Nende hinnangul pärinevad müüdi alged 3.2. aastatuhandest e.m.a. Kuna dünastiline nimekiri koostati alles 7. sajandil, siis peetakse 14 esimest keisrit legendaarseks ning tõeliseks dünastia rajajaks keiser Ōjin’i (v. 270310). Näiteks kestis 6. keisri Kōani valitsusaeg 100 aastat ja 12. keisri Keikō eluiga oli üle 140. Ajaloolased on pakkunud, et iidsetel aegadel oli aasta mõiste poole lühem. Seega oleks Jimmu valitsusaja algus 130. e.m.a. Osad teadlased on tema valitsusaja alguseks pakkunud ka 6261 e.m.a.[3] Keiser Temmu (v. 673686) ajal kirja pandud müüdid ja valitsejate nimekiri pidi kinnitama valitseva keisri seaduslikkust ja dünastia jumalikku päritolu. Kenneth Henshall on pidanud veidraks asjaolu, et kirja pandud müütides ei tehtud erilist vahet surelikel ja jumalatel, mis sisuliselt võimalda kõikidel jaapanlastel pretendeerida jumalikule päritolule. Ta möönab siiski, et keisrisuguvõsa saab end lugeda kõrgeima jumaluse Amaterasu järeltulijaks.[3] Ilmselt määrati Jimmu valitsemise alguseks 660. aasta, et siduda see kantotoriga, Hiinast pärit mõistega, mis tähistab erakordseid muutusi toovat aastat. Kuna iga suurem muutus toimub 21 kantatori järel (1260 aastat) ja 601. aastal m.a.j viidi läbi keisrinna Suiko ja prints Shōtoku reformid, siis määratigi Jimmu valitsemise algus 660. aastasse e.m.a.[2] Mõned teadlased on pidanud Jimmut ka mitme keisri koondkujuks[1].

    Jimmu idaretke taga on nähtud siiski mingit ajaloolist tausta. Oletatakse, et 1. sajandil e.m.a rändasid teatud klannid itta ning kui nende positsioon piisavalt kindlaks muutus, loodi sellele mütoloogiline alus.[14] Nara perioodil (710794) pidi Izumo provintsi (tänases Shimane prefektuuris) kuberner pidi keisri ametisse pühitsemise ajal tegema kummardamise tseremoonia, mida aga teised asevalitsejad tegema ei pidanud. See annab tunnistust mingist ajaloolisest Izumo ja Yamato vahelisest rivaalitsemisest.[2]

    Sellegipoolest peab tänaseni osa jaapanlastest Tennō dünastia alguseks 660. aastat e.m.a ning peavad oma rahvust ainsateks jumalatest põlvnevateks inimesteks[3]. See andis Teise maailmasõja ajal natsionalistidele õigustuse Jaapani imperialistlikuks laienemiseks. 1945. aastani peeti Jaapanis 11. veebruari riiklikuks pühaks ja 660. aastat e.m.a dünastia alguseks. Alates 1967. aastast peetakse 11. veebruari taas riiklikuks pühaks.[2]

    Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

    Konsort Aira-himega[5]

    Keisrinna Isukeyori-hime (Kojiki) või Hime-tatara-i-suzu-hime no Mikoto (Nihon Shoki)[5]

    Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

    1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Jinmu, Emperor". Japan: an Illustrated Encyclopedia (inglise). Tokyo: Kodansha. 1: 684. 1933 – cit. via Internet Archive.
    2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 Lu, David J. (1997). Japan. A Documentary History (inglise). London: M. E. Sharpe. Lk 4–11.
    3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 Klaasen, Olaf-Mihkel (2008). Jaapan läbi aegade. Lühike valiktemaatiline ülevaade Jaapano ajaloost. Tallinn: Argo.
    4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Henshall, Kenneth G. (2010). Jaapani ajalugu. Tallinn: Valgus. Lk 18–20.
    5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 Andassova, Maral (2019). "Emperor Jinmu in the Kojiki". Japan Review (32): 5–16.
    6. "Nationalism And History In Contemporary Japan". 15. oktoober 2016. Vaadatud 16. mai 2024.
    7. 7,0 7,1 7,2 "Kigensetsu Controversy". Japan: an illustrated encyclopedia. 1: 776.
    8. Martin, Peter (1997). The Chrysanthemum Throne: A History of the Emperors of Japan. University of Hawaii Press.
    9. "ページが見つかりませんでした|橿原市公式ホームページ". www.city.kashihara.nara.jp (jaapani). Vaadatud 16. mail 2024.
    10. Motomura, Hiroshi (10. veebruar 2015). "Miyazaki's controversial Peace Tower continues to cause unease". The Japan Times (inglise). Vaadatud 16. mail 2024.
    11. Ruoff, Kenneth J. (2014). Imperial Japan at Its Zenith: The Wartime Celebration of the Empires's 2,600th Anniversary. Cornell University Press. Lk 41. ISBN 978-0801471827.
    12. "2600th Anniversary of the Founding of Japan commemorative postcard series, 1940. | Old Tokyo" (Ameerika inglise). 22. oktoober 2018. Vaadatud 16. mail 2024.
    13. "Founding Day rekindles annual debate". The Japan Times (inglise). 11. veebruar 1998. Vaadatud 16. mai 2024.
    14. Scott Morton, W. (1994). Japan. Its History and Culture (inglise). New York: McGraw-Hill. Lk 10–11.

    Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

    Eelnev
    Jaapani keiser
    660 eKr585 eKr
    Järgnev
    Suizei