Jaan Rannap

Jaan Rannap, Olivia Saar ja Maimu Berg Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012

Jaan Rannap (kuni 1936 Jaan Reinbach; 3. september 1931 Halliste – 1. november 2023) oli eesti lastekirjanik ja kergejõustiklane.

Elukäik

Jaan Rannap lõpetas 1950. aastal Abja Keskkooli, 1952. aastal Tallinna Õpetajate Instituudi ja 1956. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikaõpetajana.

Rannap alustas tööd aastal 1955 laste- ja noortelehe Säde toimetuses, seejärel töötas aastatel 1955–1977 noorteajakirja Pioneer toimetuses ja oli 1977. aastast lasteajakirja Täheke vanemtoimetaja.

Jaan Rannap oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige 1959. aastast ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966.

Sportlikud saavutused

Algkoolis innustas teda sportima Elmar Mölder, keskkoolis oli tema juhendaja Peeter Lapp, hiljem treenis teda Aleksander Tšikin. Rannap tuli aastatel 1948–1950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, aastatel 1953–1957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Ta oli kolmikhüppes eestlastest üks esimesi 15 meetri ületajaid. Rannapi isiklikud rekordid: kaugushüppes 6.96, kolmikhüppes 15.00 (1955). Ta võistles 17 korda Eesti koondises. Rannap kuulus Eesti Spordiseltsi Kalev.

Kirjanduslik tegevus

Rannap on kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ning eriti populaarsed on tema humoristlikud kooliteemalised jutustused. Ta on käsitlenud ilukirjanduses sporditeemat.

Teoseid:

• "Roheline pall" (1962)
• "Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964)
• "Spordilood" (1966)
• "Viimane valgesulg" (1967)
• kogumik "Musta lamba matused" (1968)
• "Topi" (1970)
• "Jefreitor Jõmm" (1971)
• "Nublu" (1972)
• "Agu Sihvka annab aru" (1973)
• kogumik "17 tundi plahvatuseni" (1975)
• "Maja metsa ääres" (1976)
• "Alfa+Romeo" (1978)
• "Kukepoks" (1979)
• "Koolilood" (1981), koolilugude kogumik
• "Klaabu" (1983)
• "Toonekurg Tooni" (1986)
• "Kasulaps" (1989)
• "Tuukerkoer Torru" (1993)
• "Röövel Rinaldo" (1995)
• "Kõverkäpp" (1997)
• "Tupsik" (1998)
• "Jänesepoja mängutoos" (1999)
• "Nelja nimega koer" (2004)
• kogumik "Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti" (2005)
• kogumik "Aptsihh! Aptsihh! Aptsihh!" (2006)
• "Roheline kindlus" (2006)
• kogumik "Lips-laps, lehelind" (2008)
• "Oi-oi, Jaana!" (2011)

Jaan Rannapi raamatuid on tõlgitud armeenia, aserbaidžaani, bulgaaria, hispaania, inglise, jaapani, kreeka, leedu, läti, moldaavia, poola, saksa, slovaki, tšehhi, tšuvaši, turkmeeni, ukraina, ungari, valgevene ja vene keelde. Ta ise on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest.

Tunnustus

• 1972 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Jefreitor Jõmm")
• 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
• 2001 – J. Oro nimeline lastekirjanduse preemia
• 2004 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Nelja nimega koer")
• 2010 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2012 – Eesti looduskaitsemärk
• 2018 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
• 2020 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia (lastekirjanik ja ajakirjanik, kes on kirjandusorbiidil püsinud pea kuuskümmend aastat ning pakkunud mitmele põlvkonnale suurepärast lugemisvara – üle 40 teose. Kirjanduslukku ja laste südamesse on ta end kirjutanud nii humoorikate jutustustega koolielust kui ka haaravate loomalugude ja seiklusjuttudega. Ta on töötanud lasteajakirjade ja -lehtede toimetajana, kõige pikemalt ajakirjas Täheke. Ta on tõlkinud lasteraamatuid vene keelest ning tema enda teoseid on tõlgitud 20 keelde.)

Isiklikku

Tema isa oli kooliõpetaja Jaan Rannap, vend on muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane Heino Rannap ning vennapoeg Rein Rannap. Kergejõustiklane ja kergejõustikutreener Linda Rannap oli tema õde.

Tema abikaasa oli infoteadlane Evi Rannap. Jaan Rannapil on kaks tütart: Kaia Võhandu ja Riinu Rannap.

Välislingid

• Jaan Rannap. Eesti ilukirjanduse andmebaas.
• 6 Jaan Rannapi lasteraamatut, mida kõik Eesti lapsed võiksid lugeda. raamatud.postimees.ee, 8. september 2021.
• Jaan Rannap. Sama hea lastekirjanik kui Astrid Lindgren. epl.delfi.ee, 1. november 2023.