Jaan Praks

Allikas: Vikipeedia

Jaan Praks (sündinud 10. veebruaril 1938 Rannu vallas Tartumaal) on eesti loomaarstiteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Praks on talupidaja poeg ja Lea Praksi abikaasa.[1]

Lõpetas 1956 Tartu 1. Keskkooli, 1961 EPA, 1968 aspirantuuri, veterinaariakandidaat (1969, EPA), väitekiri "Veiste babesioosi etioloogia, leviku ja tõrje küsimusi Eesti NSV-s", veterinaariadoktor (1996, EPMÜ), väitekiri "Piimalehmade automatiseeritud veterinaarse kontrolli printsiibid ning arendus südametalitluse analüüsi näitel". Täiendas end 1981 Harkovi Veterinaariainstituudis, 1986 Moskva Veterinaaria Akadeemias, 1992, 1995, 1997 Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis. Oli 1961–65 Pärnu sovhoosi peaveterinaararst, 1968–69 Balti Tsonaalse TU Veterinaarialabori veterinaararst, 1969–72 EPA patoloogilise anatoomia ja parasitoloogia kateedri vanemõpetaja, 1972–74 põllumajanduse industrialiseerimisee labori vanemteadur, 1975–79 patoloogilise anatoomia ja loomatervishoiu kateedri vanemõpetaja, 1979–94 dotsent, 1994–2002 EPMÜ teraapiainstituudi juhataja, ühtlasi 1995-2003 loomatervishoiu õppetooli juhataja, 1996–2003 professor, ühtlasi 1998–2001 loomaarstiteaduskonna prodekaan, 2003 emeriitprofessor, samast aastast toiduteaduse osakonna erakorraline teadur. Õpetanud parasitoloogiat, loomatervishoidu, piima ja piimasaaduste hügieeni, veterinaaria aluseid, veterinaariaprofülaktikat ja esmaabi, põllumajandusloomade käitumist.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: parasitoloogia, loomatervishoid. Töid veiste babesioosist ning veiste ja lindude parasitoosidest, piimalehmade kohanemisest, veiste organismi reaktiivsusest. Ajakirja "Agraarteadus" toimetuskolleegiumi liige. Eesti Protozooloogide Ühingu, Eesti Loomaarstide Seltsi, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi ja Rahvusvahelise Loomatervishoiu Ühingu liige, aastast 1999 Läti Teadusnõukogu ekspert veterinaarmeditsiini alal. 145 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Veiste eimeroosi etioloogiast ja parasiidikandvusest Eesti NSV-s (kaasautor J. Parre). // EPA teadusliku tööde kogumik 99 (1975)
  • Применение биорадиотелемерии для изучения сердечной деятельности у крупного рогатого скота (kaasautor). // Сельскохозяйственная биология (1977) 4
  • О применении внутрикожного теста с фитогемагглютином для исследования реактивности организма коров. // Сб. научн. тр. ЭСХА 141 (1983)
  • Система автоматизированной регистрации и анализа сердечного ритма коров (kaasautor). // Сельскохоз. биология (1988) 1
  • Алгоритм для интервал-программы автоматизированного индивидуального кормления крупного рогатого скота концентрированными кормами (kaasautorid A. Rüütel, I. Veermäe). // Вестник сельскохозяйственной науки (1988) 10
  • Soojustamata vabapidamislauda sisekliima (kaasautor). // Agraarteadus XIV (2003) 1
  • Monitoring cow health in a milking robot (kaasautor). // Precision Livestock Farming '05 (2005).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe-teadusliku koosseisu bio-bibliograafiline teatmeteos 1951–1981. Trt, 1981, 207–208
  • II, 209–210
  • Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995. Trt, 1996 II, 164
  • EPA VB I, 124–126
  • II, 91–95
  • III, 73–74
  • IV, 80–83
  • EPMÜ V, 76–77
  • VI, 114–115
  • EPMÜ loomaarstiteaduskond 1948–1998, 211–212
  • EE 14, 378
  • Eesti Loomaarstlik Ringvaade (1996) 6, 269–270
  • Agraarteadus IX (1998) 1, 83–84.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.