Innviertel

Innviertel (sõna-sõnalt saksa keeles "Inni veerandik"; ametlikult Innkreis; baieri: Innviadl) on traditsiooniline Austria piirkond Inni jõest kagus. See moodustab Ülem-Austria liidumaa lääneosa ja piirneb Saksamaa Baieri liidumaaga. Innviertel on üks neljast traditsioonilisest Ülem-Austria "veerandikust", teised on Hausruckviertel, Mühlviertel ja Traunviertel.

Innviertel on Ülem-Austria loodeveerandik ning hõlmab Braunau am Inni, Ried im Innkreisi ja Schärdingi ringkonnad. Alates poliitiliste ringkondade moodustamisest 1868. aastal ei ole Ülem-Austria veerandikel enam seaduslikku alust ja need on puhtalt piirkondlikud nimetused. Vanemad Habsburgide ringkonnad (Kreise), mis põhinesid veel vanadel veerandikel, asendati.

Erinevalt ülejäänud Ülem-Austriast kuulus suurem osa piirkonnast kuni 1779. aasta Tescheni rahuni Baieri hertsogkonda ja hiljem Baieri kuurvürstkonda. See on viljakas, tihedalt asustatud, tasane kuni künklik maastik, mis on osa Eel-Alpidest ning asub Salzachi, Inni, Doonau jõgede ja Hausrucki mägede vahel. Innvierteli pindala on umbes 2250 km² ja selle elanike arv on veidi alla 218 000.

Pindalalt ja elanike arvult on Innvierteli suurim linn 17 438 elanikuga Braunau am Inn, millele järgneb Ried im Innkreis (12 209). 5216 elanikuga Schärdingi linn on oma barokse kesklinna tõttu tuntud turismikeskusena.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna nimi Innviertel pärineb pärast selle liitmist Austriaga 1779. aastal; enne seda oli see osa Baierist ja selle nimi oli Innbaiern ("Inn-Baieri").

1779. aastal, kui piirkond liideti Austriaga – täpsemalt Österreich ob der Ennsi ("Austria Ennsi kohal") ertshertsogkonnaga, mis on praeguse Ülem-Austria liidumaa eelkäija – nimetati äsjaomandatud piirkonda algselt Fünfte Vierteliks ("Viies veerandik"), kuna ertshertsogkond oli varem jagatud neljaks veerandikuks. Alles pärast ajaloolise Mühlvierteli ja Machlandvierteli liitmist tänapäevaseks Mühlvierteliks sai piirkond tuntuks kui Innviertel.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Veerandik hõlmab Austria poliitilisi ringkondi Schärding, Ried im Innkreis ja Braunau am Inn. Suured linnad Innviertelis on ringkonnakeskused Braunau am Inn, Ried im Innkreis ja Schärding, samuti Mattighofen ja Altheim.

Alpide jalamil asuv Innviertel on ligikaudu 2250 km² suurune ja hõlmab laia Inni orgu, mis on suures osas tasane ja viljakas, ning külgnevat lainelist maastikku idas, mis on rikas graniidi (põhjas) ja kivisöe poolest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Baieri: keskaeg ja uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 6. sajandist kuulus suurem osa Innviertelist koos hertsogi kohtutega Ranshofenis ja Mattighofenis Saksamaa Baieri hõimuhertsogkonna Mattiggau piirkonda, mille põhjaosa kuulus Rottachgausse. 1507. aastal sai Innbaiern Burghauseni Rentamti osaks koos kohtutega Wildshutis (liideti Mattighofeni ringkonnakohtuga), Braunaus, Mauerkirchenis, Friedburgis, Schärdingis ja Riedis. Mondsee piirkond Baieri lõunaosas kaotati Habsburgidele juba 1506. aastal. Burghausenist juhitud maadel oli sajandeid Inni jõe taga kaks olulist rolli: strateegiliselt idapoolse kaitseliinina tõusva Austria ertshertsogiriigi vastu ja majanduslikult põllumaana põllukultuuride kasvatamiseks.

Baieri ülestõusu (1705–1706) ajal Habsburgist keisri Joseph I okupatsiooni vastu oli Braunau lühiajalise Baieri riigikaitsekongressi (1705. aasta detsembris) või "Braunau parlamendi" asukoht, mis kutsus üles mässule keiserlike Habsburgide rõhumise vastu. See oli parlamentarismi varane ilmnemine Saksa-Rooma riigis.

Habsburgide ajastu: Tescheni rahu ja Viini kongress[muuda | muuda lähteteksti]

Alles pärast Baieri pärilussõda eraldati piirkond Baieri kuurvürstkonnast. Sõja käivitajaks oli lastetu Baieri kuurvürsti Maximilian III Josephi (1745–1777) surm. Tema surmaga hääbus Wittelsbachide Baieri liin. Pärandi osadele pretendeerisid mitmed Kesk-Euroopa suurriigid, sealhulgas ennekõike Austria oma nõudmistega Alam-Baieri ja Ülem-Pfalzi loovutamiseks. Baieri pärilussõja lõpetanud Tescheni rahulepingu ratifitseerimisega sai Innviertel 1779. aastal Ülem-Austria osaks.

Tänu 1809. aasta Schönbrunni rahule sai Baieri 1810. aastal Innvierteli uuesti enda valdusesse. See määrati koos Hausruckvierteli osadega Baieri Alam-Doonau ringkonda. 1811. aastal eraldati selle piirkonna kihelkonnad Linzi diötseesist ja määrati Passau diötseesi alla. Alles Müncheni lepinguga loovutas Baieri kuningriik 1. mail 1816 Innvierteli ja teised alad lõpuks Austria keisririigile. 1. juulil 1816 võttis Linzi diötsees Passau diötseesilt uuesti üle ka vastavad alad.

Fail:Desmarees workshop Maximilian III of Baieri.jpg

Maximilian III Josephi surma peetakse Baieri pärilussõja käivitajaks

Keel ja Baieri pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitilisel tasandil viidi uue territooriumi liitmine Land ob der Ennsiga (nüüd Ülem-Austria) rea meetmetega läbi: Baieri kuninglikud ametnikud andsid truudusevande ja Innvierteli aadel avaldas austust uuele suveräänile. Keerulisem oli haldusintegratsioon, mille viis läbi eraldiseisev "piirkondlik rakenduskomisjon" (Landes-Einrichtungskommission) parun Franz Xaver Pockensteiner von Wolffenbachi juhtimisel, kuna Innviertel ei olnud kuni selle ajani haldusüksus, vaid seda juhiti Burghausenist, mis oli veel Baieri. Kui keiser Joseph II reforme intensiivistas uue kiriku- ja koolikorra kehtestamine 1795. aastal, kogusid Sankt Georgeni kihelkonna elanikud salajastel kogunemistel allkirju. Elanikkonnas tekitasid pahameelt ka kõrgemad joogimaksud, mis sundisid õlletehaseid sulgema. Nii ei olnud Innbaierni elanikud oma uue olukorraga rahul ja hüüe "Parem surra Baieris, kui kannatada keiserlikku hävingut!" (Lieber bayrisch sterben als kaiserlich verderben!) oli käibel pikka aega.

Keeleliselt säilisid Innviertelis hoolimata Austria standardsõnavara ulatuslikust kasutuselevõtust Lääne-Kesk-Baieri keele murdeomadused; mis koosneb peamiselt suurest hulgast piirkonnale omastest häälitsustunnustest (näiteks sõna "piim", mida Innviertelis öeldakse Milli või Muich, on mujal Austrias enamasti tuntud kui Müch), on säilinud tänapäevani (võrdle baieri keel). Läänes läheb keel järk-järgult üle läänekeskbaieri murreteks.

Linnade arhitektuuris meenutavad Inn-Salzachi stiilis värvikalt kaunistatud majafassaadid Baieri traditsioone.

Piirkondlikud näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Baieri-Ülem-Austria piirkondlik näitus toimus 2004. aastal Passaus, Asbachis, Reichersbergis ja Schärdingis.

Suhted ülejäänud Ülem-Austriaga[muuda | muuda lähteteksti]

Innviertel oli aastatel 1705 ja 1706 vägivaldse Baieri ülestõusu keskpunkt Austria okupatsiooni vastu. Pärast selle üleandmist Austriale 1779. aastal ei tekkinud aga laiemat vastupanu. Näiteks Franz Stelzhamer propageeris oma proosalises teoses "Dá Soldatnvödá" vastastikust kodakondsust ja teda peeti 19. sajandil Ülem-Austria "rahvusluuletajaks", kuigi ta oli pärit Innviertelist.

Sellegipoolest olid kuni 20. sajandini vaidlused Innvierteli rühmituste ja niinimetatud maaomanike ("Landl" tähendab Hausruckviertel või Ülem-Austria üldiselt) vahel noorte põllumeeste klubide (Innviertler Zeche) tasandil. Sellest ajast on pärit kohalikult tunnustatud ütlused ja sõjakuulutused, nagu Wenn d’ Innviertler keman, hoasts umirucka! ("Kui Innvierteli rahvas tuleb, on aeg koju minna!"). Viimastel aastatel on tekkinud teatav kohalik rivaalitsemine, isegi institutsionaalsetes ringkondades, näiteks turismisektoris, alates Grieskircheni piirkonnast kuni Innviertelini ja ida pool liidumaa pealinna Linzini. See väljendub eeskätt spordivõistlustel ning poliitilistes ja avalikes aruteludes Innvierteli ebasoodsate kohtade üle võrreldes Ülem-Austria kesksemate piirkondadega, mis mõnikord domineerivad kohalikus meedias.

Üks neist poliitilistest vaidluspunktidest on aastaid olnud ebapiisavalt arenenud maanteeühendus lähedalasuva Salzburgi linnaga, millele on orienteeritud Ülem-Innviertel (Braunau ringkond ja Riedi ringkonna edelaosa). Sellest hoolimata on Viini-Linzi-Müncheni ühendus oluline transporditee. Alam-Innvierteli (Schärdingi ringkond, Riedi ringkonna kirdeosa) linnakeskusena mängib Passau suurt rolli.

Innvierteli tajutav iseseisvus kajastub ka "pealinnadebatis", mille Riedi linnapea Albert Ortig käivitas 2009. aasta valimiskampaania ajal ja mille käigus ta kuulutas Riedi linna Innviertel pealinnaks ja provotseeris sellega Braunau poliitikuid.

Kõigist neist asjaoludest hoolimata samastuvad Innvierteli elanikud oma piirkonnaga tänapäeval palju rohkem kui Ülem-Austria ülejäänud veerandikes. Need, välja arvatud Doonauga piirnev Mühlviertel, kalduvad geograafiliselt teatud määral tänapäevaste ringkondade piiridest kõrvale.