Ilmar Vananurm
Ilmar Vananurm (sündinud 21. detsember 1946 Petserimaal) on kirjanik, luuletaja, tõlkija, ajakirjanik ja muusik.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
1965. aastal lõpetas Vananurm Võru I keskkooli, kust ta läks edasi õppima Tartu ülikooli eesti keelt ja kirjandust. 1976. aastal lõpetas ta ka Leedus Vilniuse ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal. Aastast 1997 oli ta ajalehe Setomaa peatoimetaja. Samuti oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu liige aastast 1983. [1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vananurm sündis Petserimaal 1946. aastal. Aastal 1965 lõpetas ta Võru I keskkooli, kuid peale seda läks ta sõjaväeteenistusse. Peale sõjaväeteenistust läks ta Tartu ülikooli, kus 1968–1969 õppis ta eesti keelt ja kirjandust ajaloo-keeleteaduskonnas. 1968 hakkas ta avaldama luuletusi, artikkleid ja jutte perioodikas, peamiselt Setumaa teemal. [1]
Vilniuse Ülikoolis õppis ta aastatel 1971–1976 vene keelt ja kirjandust. Seal oli ta ka täiendusõppel osalise õppejõuna aastatel 1976–1978 ja kuni 1981 osales ta Leedu kirjanike liidu noortesektsioonis. Vilniuse ülikoolis õppides tekkis tal huvi leedu keele ja kirjanduse, täpsemalt Justinas Marcinkevičiuse loomingu vastu. Leedu keele õppimine oli tema jaoks lihtne, kuna Leedus õppides oli ta pidevalt ümbritsetud leedu keelt kõnelevate tudengitega. 1977. aastast hakkas ta leedu ajakirjanduses avaldama leedukeelseid artikkleid. Tõlkimist alustas ta samuti ajakirjanduses, näiteks ajakirjades Looming ja Nõukogude Naine (Eesti Naine). [1]
1978–1979 töötas ta Võru haridusosakonnas kooliinspektorina. Aastatel 1979–1990 töötas Vananurm Põlva ajalehe Koit ajakirjanikuna ja 1990–1991 oli ajalehe Lõunakaar toimetaja. [1]
Praegu toetab ta Petserimaa Eesti valdusesse naasmist[2]. Samuti on ta käinud Eesti raamatukogudes oma teoseid tutvustamas.
Ühendus Petserimaaga[muuda | muuda lähteteksti]
Vananurme teoste hulgas on näha palju Petserimaa teemasid, nii loomingulisi kui ka ajaloolisi. Vananurm on suure osa oma karjäärist pooldanud Petserimaa vabadust. Petserimaa oli kunagine Eesti lõunapiirkond, kuid peale taasiseseisvumist aastal 1991 jäi ala Venemaa valdusesse. Intervjuudes on Vananurm rääkinud, kuidas ta soovib, et Petserimaa võetaks Venemaalt tagasi Eesti valitsuse alla. Ta on nimetanud ennast petserimaalaseks, mitte setuks, ja usub, et seal sündinud eestlased on ka Petserimaa eestlased, isegi peale valitsuse vahetumist. Ta on öelnud, et üritab läbi oma raamatute ja teiste loominguliste teoste läbi jagada Petserimaa ajalugu üle Eesti, kuna eestlaste vähesed teadmised petserimaalaste kohta kurvastab teda. Petserimaad külastab ta samuti tihti. [3]
Peale Venemaa ja Ukraina sõja süvenemist aastal 2022 on Vananurm meedias jaganud oma mõtteid sõja kohta. Eriti seda, kuidas sõda võib mõjutada Petserimaad ja kuidas see võib tähendada ka Eestimaa vanade piiride (sealhulgas Petserimaa) taastamist[2].
Tuntud teosed[muuda | muuda lähteteksti]
“Petserimaa igatsus” on näidend. Teose põhjal on tehtud ka lavastus, mille autor on Helena Kesonen. Näidendit kohandas Urmas Lennuk. Lugu keskendub keelatud armastusele kahe noore vahel, keda takistab nende vahel olev piirjoon. [4]
“Mu Petserimaa” on raamat, mis on pooleldi ilukirjanduslik ja pooleldi publitsistlik. Teos kirjeldab Petserimaad ja analüüsib selle tähendust läbi iseenda. Teos sisaldab ka eelnevalt mainitud “Petserimaa igatsuse” teksti. Raamat tuli välja aastal 2013.[5]
“Ei ole kunagi hilja” on luulekogumik, mis tuli välja aastal 2013. Teos sisaldab luulet aastatest 1964-2012. Üldiselt hõlmab lugu ühe mehe elu poole sajandi jooksul ja selle ajaga tekkinud isiklikke ja sotsiaalseid probleeme. Vananurm kasutab poeetilist keelt, et tuua välja võrdlusi, millega ta käsitleb noorte probleeme. Luuletustes avatakse ka igatsuse teemat. Aastate vahetumisega ja vananemisega muutub luuletuste sümboolika, väliste küsimuste asemel lahatakse sisemisi[6].
“Ostseewellen. Ausammas lehmale” on Vananurme teoste kogumik. Teos sisaldab ühte esseed, viit novelli ja 26 proosa väikevormi. Raamat tuli välja aastal 2012.[7]
Vananurme üks uuemaid teoseid “Petserimaa taevahelgid” on armastusromaan, mis jutustab Vabadussõjast Petserimaal. Raamat tuli välja 2022.[8]
Muusika[muuda | muuda lähteteksti]
Vananurm mängib akordionit ja on loonud ka muusikat, kuigi ta on rohkem tuntud oma kirjutiste poolest. Samuti on tema tekste kasutanud teised artistid, eelkõige Siiri Sisask. Sisask on intervjuudes maininud, et ta on Vananurmega koostööd teinud laulude koostamisel ja saatnud talle oma luuletusi ja tekste, mille hulgast Sisask on inspiratsiooni leidnud.[9]
“Petseri valss” on Ilmar Vananurme muusikapala, mis on pühendatud Petserimaa kultuurile.
“Kõik tuleb tagasi” on laul Siiri Sisaski albumilt “Enese veerel”. Laulu sõnad on võetud Ilmar Vananurme luulest.[10]
“Vii üle vii” on Siiri Sisaski lugu, mille sõnad on võetud Vananurme samanimelisest teosest.[9]
“Petserimaa igatsus” on Mari Kalkuni loodud samanimelise lavastuse teatrimuusika, mis on inspireeritud Vananurme samanimelisest teosest.[11]
Preemiad[muuda | muuda lähteteksti]
- Setomaa valla Hilana Taarka nimeline omakultuuripreemia 2022 – preemia setokeelse uusloomingulise näidendi teksti “Petserimaa igatsus” ja pikaajalise setokeelse ja Petserimaa-meelse loomingu eest[12].
- Jakob Hurda preemia 2017[13].
- Anne Vabarna preemia 2002 (Värska vallaväline)[14].
- Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1996 luuletsükli “Olõ vihm” eest[15].
- Bernard Kangro nimeline kirjanduspreemia 2008 teose “Vii üle vii” eest[16].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Võrumaa Keskraamatukogu. Vananurm, Ilmar (21. XII 1946 Võrumaa Meremäe). Available at https://lib.werro.ee/soovitame/vorumaa-kirjanike-galerii/6-huvitav/vorumaa-kirjanike-galerii/28-vananurm-ilmar-21-xii-1946-vorumaa-meremaee, accessed April 29.
- ↑ 2,0 2,1 Vananurm, Ilmar. 2022. ILMAR VANANURM: sõjas peab võidu-usku olema tuhandekordselt!. Available at http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=33918, accessed April 29.
- ↑ Leht, Mari-Anne. 2016. ILMAR VANANURM: mul on kaks hingelist armastust. Lõunaleht, March 24, 8.
- ↑ Juhkam, Karmen. 2021. Arvustus. "Petserimaa igatsus" panustab setode emotsionaalse ajaloo kinnistamisesse. Available at https://kultuur.err.ee/1608302808/arvustus-petserimaa-igatsus-panustab-setode-emotsionaalse-ajaloo-kinnistamisesse, accessed April 29.
- ↑ Apollo Raamatupood. 2013. Mu Petserimaa. Available at https://www.apollo.ee/mu-petserimaa.html, accessed April 29.
- ↑ Vananurm, Ilmar. 2013. Ei ole kunagi hilja. Valik luulet aastaist 1964-2012. Available at https://www.vanaraamat.ee/Ilmar_Vananurm_Ei_ole_kunagi_hilja_Valik_luulet_aastaist_1964-2012_Hilanamoro_2013_34776-33.htm, accessed April 29.
- ↑ Apollo Raamatupood. 2012. Ostseewellen. Ausammas lehmale. Available at https://www.apollo.ee/en/ostseewellen-ausammas-lehmale.html, accessed April 29.
- ↑ Kals, Aldo. 2022. Armastus püsib ka sõja ajal, aga püssikuul ei küsi. Available at https://tartu.postimees.ee/7676914/armastus-pusib-ka-soja-ajal-aga-pussikuul-ei-kusi, accessed April 29.
- ↑ 9,0 9,1 Hanson, Raimu. 2011. Saksa plaat viib setu laulu laia maailma. Available at https://kultuur.postimees.ee/377639/saksa-plaat-viib-setu-laulu-laia-maailma, accessed April 29.
- ↑ MuusikaPlaneet. 2020. ALGAS SIIRI SISASKI UUE ALBUMI “ENESE VEEREL” ETTETELLIMINE. Available at https://muusikaplaneet.ee/2020/11/23/eneseveerel/, accessed April 29.
- ↑ Tiits, Maiken. 2022. Mari Kalkuni teatrimuusika lavastusele "Petserimaa igatsus" ilmus digitaalselt. Available at https://kultuur.err.ee/1608656824/mari-kalkuni-teatrimuusika-lavastusele-petserimaa-igatsus-ilmus-digitaalselt, accessed April 29.
- ↑ Laaneots, Annela. 2022. Tänavused Hilana Taarka nimelised omakultuuripreemiad pälvivad Rainer Rahasepp ja Ilmar Vananurm. Available at https://setomaa.postimees.ee/7474852/tanavused-hilana-taarka-nimelised-omakultuuripreemiad-palvivad-rainer-rahasepp-ja-ilmar-vananurm, accessed April 29.
- ↑ Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts. 2017. Rahvuskultuuri auhind. Available at https://jakobhurt.ee/rahvuskultuuri-auhind/, accessed April 29.
- ↑ Setomaa vald. 2002. Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia. Available at https://setomaa.kovtp.ee/tunnustused, accessed April 29.
- ↑ Tartu Linnaraamatukogu. 2022. Hendrik Adamsoni nimeline murdeluule preemia. Available at https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/kirjandusauhinnad/eesti-taenased-kirjanduspreemiad/167-hendrik-adamsoni-nimeline-murdeluule-preemia, accessed April 29.
- ↑ Võrumaa Arenduskeskus. Bernard Kangro kirjanduspreemia laureaadid. Available at https://vorumaa.ee/tunnustamine/bernard-kangro-kirjanduspreemia/, accessed April 29.