Eboniit
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/44/Mus%C3%A9e_des_arts_et_m%C3%A9tiers_-_appareil_t%C3%A9l%C3%A9phonique_mobile_type_130.jpg/220px-Mus%C3%A9e_des_arts_et_m%C3%A9tiers_-_appareil_t%C3%A9l%C3%A9phonique_mobile_type_130.jpg)
Eboniit (kreeka k ebenos, 'eebenipuu') ehk kõvakummi on suure väävlisisaldusega (30–50%) kummi. Eboniit on keemiliselt püsikindel, hea elektriisolatsioonivõimega ja mehaaniliselt hõlpsalt töödeldav tumepruun või läikivmust aine. Eboniiti saadakse kautšuki (toorkummi) struktuuri muutmise teel teda väävliga töödeldes.[1] Tarvitati enne plastmasside leiutamist elektri-, keemia- ning meditsiiniaparaatides, puhkpillide huulikute valmistamiseks jm. Hea dielektrikuna kasutati eboniitpulka hõõrdumiselektri demonstreerimiseks.
Eboniidi tootmise tehnoloogia leiutas 1851. aastal Ameerika keemik Charles Goodyear.