Bram Stoker

Bram Stoker
Sünniaeg	8. november 1847
Surmaaeg	20. aprill 1912 (64-aastaselt)
Amet	kirjanik, romaanikirjanik, kontoriametnik, teatrijuht
Töökoht	Lyceum Theatre
Koduleht	http://www.bramstoker.org
Autogramm

Bram Stoker (õieti Abraham Stoker; 8. november 1847 Clontarf Dublini lähedal – 20. aprill 1912 London) oli iiri kirjanik.

Bram Stoker kirjutas 18 romaani, millest 5 jutustavad üleloomulikest nähtustest.

Elulugu

Stokeri vanemad olid Abraham Stoker ja Charlotte Mathilda Blake Thornley Stoker. Stoker oli üks seitsmest lapsest. Nooruses põdes Stoker teadmatut haigust, mis tegi teda voodihaigeks kuni seitsmenda eluaastani. Stokeril õnnestus sellest haigusest täielikult terveneda.

1864. aastal astus Stoker Dublinis asuvasse Trinity College'isse. Kolledžis õppis ta matemaatikat. 1870. aastal lõpetas Stoker kooli kiitusega.

Peale kooli asus Stoker tööle riigiteenistujana Dublini lossi, kus elas Briti kuninglik perekond oma visiitidel Iirimaale. Samal ajal töötas Stoker kirjanikuna Dublin Evening Maili ajalehe jaoks, kuid seda tööd tegi ta ilma palgata. Peale kümmet aastat riigiteenistujana töötamist lahkus Stoker oma ametist. 1870. aastatel pakkus Henry Irving Stokerile ametit teatrijuhina lütseumi teatris. Seda töökohta pidas ta peaaegu 30 aastat, kuni Irvingu surmani aastal 1905. Tema töökohustused sisaldasid Irvingu eest kirjade kirjutamist (vahepeal kirjutas ta isegi 50 kirja päevas) ja koos Irvinguga ülemaailmsetel tuuridel käimist.

Stoker abiellus näitlejannaks pürgiva Florence Balcombega, kellega 1879. aastal sündis neil laps Irving Noel Thornley.

Stoker suri Londonis 20. aprillil 1912. Tema surma põhjustena on nimetatud südamerabandust, süüfilist või väsimust.

Seksuaalsus

Ehkki Bram Stoker on tuntud kui range konservatiiv, leidub vihjeid, mis viitavad sellele, et Stokeril oli huvi samasooliste vastu. Näiteks ühes tema raamatus “Personal Reminiscences of Henry Irving” on paista, kuidas Bram Stokeril on suur huvi meeste vastu, kellel on võimu. Peale selle on leitud vihjeid ka tema kõige kuulsamas gooti teoses “Dracula”, kus usutakse, et jahtimine ja vereimemine sisaldavad erootikat. Kõige enam tundus Bram Stokeril olevat huvi kuulsa inglise näitleja Henry Irvingu vastu. Bram Stoker töötas Henry Irvingu palgal teatrijuhina ja mitteametlikult isikliku assistendina ja sekretärina.

Usk ja tõekspidamised

Bram Stoker oli protestant.

Peale selle oli Stoker ka vandenõuteoreetik. Raamatu “The Bisley Boy”, mille ta avaldas aastal 1910, viimane peatükk väidab, et kuninganna Elizabeth oli tegelikkuses mees, kes riietus naisena. Stokeri väitel jäi tegelik kuninganna haigeks ja suri kümneaastaselt, olles maal puhkusel. Kui Kuningas Henry VIII andis teada, et ta tuleb Elizabethi külastama, läks guvernant paanikasse ja jooksis Bisley linna Elizabethile asendust otsima. Ta ei suutnud leida tüdrukut, kes näeks välja nagu Elizabeth, ja toppis hoopis poisile tema riided selga. Kui kuningas kohale jõudis ei pannud ta kiirelt edasi liikudes midagi tähele. Sellest ajast peale mängis Elizabethi suvaline poiss Bisleyst ja terve Inglismaa sai petta.

Teoseid

• "The Primrose Path" (1875)
• "The Snake's Pass" (1890)
• "The Watter's Mou'" (1895)
• "The Shoulder of Shasta" (1895)
• "Dracula" (1897; eesti keeles "Dracula", tõlkinud Hans Luik; Tallinn: Kupar, 1993)
• "Miss Betty" (1898)
• "The Mystery of the Sea" (1902)
• "The Jewel of Seven Stars" (1903)
• "The Man" (ehk "The Gates of Life", 1905)
• "Lady Athlyne" (1908)
• "The Lady of the Shroud" (1909)
• "The Lair of the White Worm" (ehk "The Garden of Evil", 1911; eesti keeles "Valge Mao koobas", tõlkinud Liisa Pint; Tartu: Fantaasia, 2004)

Välislingid

• Bram Stoker Ulmekirjanduse BAASis