Arutelu:Jevgeni Kissin

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Mis on "B-moll ma-zoor"? Kuriuss (arutelu) 12. detsember 2023, kell 22:27 (EET)[vasta]


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 07:31 (EEST)[vasta]


Palun ärge kallale tulge. Ma asendasin "vene" "juudi päritoluga", sest see ilmselt ei pea paika ja lisasin sünnikoha. Ta on kaks korda kodakondsust vahetanud ja elan neljandas riigis, tema tegevus on rahvusvaheline, sellepärast maad ei pannud. --Andres (arutelu) 24. aprill 2024, kell 11:26 (EEST)[vasta]

Kuidas sellest aru saada? Kosmopoliit, järelikult eeskätt juut? Juudi päritolu iseenesest ei välista vene päritolu. Võiks näiteks vaadata, milline on teistes keeltes artiklite esitus. Pikne 24. aprill 2024, kell 19:06 (EEST)[vasta]
Juudi päritolu mina välja ei mõelnud. Oli öeldud, et kasvas juudi perekonnas. See välistab minu meelest vene päritolu. --Andres (arutelu) 26. aprill 2024, kell 16:06 (EEST)[vasta]
Ma ei vaidlustanudki juudi päritolu. Kust sa võtad, et välistab? Esiteks võivad esivanemad olla eri rahvusest. Teiseks, nagu üldises arutelus välja toodud, juudi päritolu võib pidada eeskätt usuliseks identieediks ning isikul võib olla lisaks ka muusugune etniline identiteet.
Eeskätt tekib siin praegu küsimus, miks tõsta juudi päritolu esile rohkem või samavõrra kui muid identiteete. Kui tegevus on rahvusvaheline, siis on ka võimalik, et isikut ei seostada avalauses ühegi maa ega rahvusega. Pikne 29. aprill 2024, kell 20:01 (EEST)[vasta]
No kui mõlemad vanemad on juudid, siis minu meelest selles kontekstis ei saa öelda, et ta on vene päritolu, isegi kui esivanemate seas on venelasi.
Kui me ütleme "päritolu", siis me ei räägigi identiteedist, vaid päritolust. Peale selle, juudi rahvuse puhul tavaliselt ei öelda lihtsalt "juudi" (ma ei mäleta, et oleksin seda kohanud, kuigi EKSSis on sellised näited; eh, mulle meenub nüüd, et olen ise kirjutanud artikli pealkirjaga "Juudi suurmees Maimonides), öeldakse "juudi päritolu", "juudi rahvusest" või "juudisoost". Rahvuses ei ole kindel, ja "juudisoost" ei ole minu meelest neutraalne sõna.
Ma ei ole seda veel kommenteerinud, aga mina saan asjast nii aru, et kui öeldakse "juut", siis see tähendab rahvust, ja kui öeldakse "judaist" või "juudiusuline", siis see tähendab usutunnistust. Inglise sõna "Jew" võib tähendada kas judaisti või või juudi rahva liiget, eesti "juut" tähendab ainult rahva liiget. Minu meelest ka sõnastikud kinnitavad seda.
Kui on teada, et isikul on lisaks teistsugune identiteet, siis asi on keerulisem, ja tuleb otsustada vastavalt asjaoudele. Kartusest, et äkki on ka teine, minu meelest kirjutamata jätta ei ole tarvis. Aga siinsel juhul ei olegi jutt identiteedist, vaid päritolust.
Minu seisukoht on niisugune, et esimeses lauses mainimine ei ole esiletõstmine ja rahvuse või etnilise päritolu mainimist esimeses lauses ei tule õigustada sellega, kuidas inimest teatakse, vaid põhjenduseks piisab sellest, et see on üks põhiandmeid inimese kohta. Andres (arutelu) 29. aprill 2024, kell 20:57 (EEST)[vasta]
Olgu, ma ei väljendunud identiteediga seoses täpselt. Mina saan aru, et juudi rahvuslik kuuluvus on eeskätt usuline. Vt ka tsitaate siin. Ma ei leia eesti keele sõnastikest sellist vahetegemist. See tundub mulle kunstlik.
Sellest, miks avalauses mainimist on raske mitte esiletõstmiseks pidada, oli juttu üldises arutelus.
See ei ole ilmne, et rahvus on (alati) üks põhiandmetest. Üldises arutelus on pikemalt põhjendatud, miks siin ei ole seda üldjuhul kuigivõrd põhjust põhiandmeteks pidada. See, millised on isiku kohta käivad põhiandmed, sõltub minu meelest kontekstist ja eesmärgist (on igasugususeid eriotstarbelisi ankeete). Pikne 12. mai 2024, kell 20:57 (EEST)[vasta]
Võrdle Sõnaveebis judaist ja juut. EKSSis juut, "judaisti" ei ole. VSL judaist, "juuti" ei ole.
TEA entsüklopeedia ütleb artiklis "juudid": "vanaheebrea rahvast lähtunud, hajusalt paljudel maadel elav rahvas. ... Osa diasporaade juutidest ei järgi enam rangelt judaismi, vaid nn omaks võtnud kristluse või mõne muu usu."
Ma olen nõus, et juutide/judaistide puhul on etniline ja religioosne aspekt läbi põimunud, tahan lihtsalt öelda, et juutide ja judaistide mõistet saab eesti keeles eristada ja minu meelest tavaliselt eristataksegi. Andres (arutelu) 12. mai 2024, kell 23:59 (EEST)[vasta]