Arutelu:Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused

Kui tegu oli ajakirjadega, siis nad peaksid olema Eesti ajakirjade loendis. Aga ma kahtlustan, et need olid jätkväljaanded. Ajakiri peaks olema perioodiline ja selle nimi läbiva suurtähega.

Kõigilt rööpnimedelt tuleb ümbersuunamised teha. TRÜ toimetistel oli ka venekeelne nimi, ja artiklid põhiliselt vene keeles. Andres (arutelu) 12. juuli 2015, kell 10:06 (EEST)

---

Väljaannete sisu ammendav katalogiseerimine ei ole entsüklopeedia eesmärk. Sellist sisukorda minu meelest siin seetõttu olema ei peaks.

"Eesti Vabariigi" väljaande nimetuses või pealkirjas ei ole õige, ega ju? Kas on kindel, et see peab olema Tartu Ülikooli toimetistest eraldi? Kui peab, siis arvatavasti võiks olla siin "Eesti Vabariigi" asemel pealkirjas sulud aastaarvudega. Pikne 12. mai 2024, kell 19:41 (EEST)

Mh. "Eesti Vabariigi" oli kaane peal kirjas. Aga ma ei usu, et ta ka 1940 kuni 1943 sama pealkirja kandis-

1945 algas uus numeratsioon. Kui öelda, et tegu oli eelmise jätkuga, siis sellel peab olema kindel tähendus, mis tuleb selgitada, ja tõendatavus. Andres (arutelu) 13. mai 2024, kell 00:09 (EEST)

Tõepoolest, kaantel on nii. Vaatasin enne vaid, et ülikooli kodulehel on vastaval rubriigil lihtsam pealkiri. Seal toodud väljaannetest neli (ilmunud 1940–1942) on ilma "Eesti Vabariigita". Seetõttu võib-olla kasutada ikkagi üldisemat pealkirja Tartu Ülikooli toimetised (1921–1944) või ehk ka Tartu Ülikooli toimetused. Pikne 13. mai 2024, kell 22:30 (EEST)

Mind see kataloog ei häiri, pigem ma tervitan selle olemasolu, ainult et ta peaks olema vikindatud. Vaevalt keegi saab täpselt öelda, mis on ja mis ei ole entsüklopeedia eesmärk. --Andres (arutelu) 13. mai 2024, kell 14:28 (EEST)

Täpselt ei saa, aga ligikaudselt saab. Seda on tehtud muu hulgas siin: Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole. Inglise vikis on selle kohta põhjalikum selgitus. Piiripealsetel juhtudel on võimalik põhjendada, miks konkreetne materjal või materjal teatud mahus entsüklopeediasse sobida võiks.

Mina läheneksin asjale jätkuvalt sedasi: ootuspärane on, et entsüklopeediaartikli põhiosa on entsüklopeediline käsitlus artikli teema kohta ehk siis siin väljaande kohta. Väljaande sisukord on selle käsitluse suhtes kõrvaline ning kui selline sisukord on artikli põhiosast oluliselt mahukam, siis ei ole asi paigas, kõrvaline osa varjutab põhiosa. Väljaande sisukorda iseenesest ka pole kuigivõrd põhjust entsüklopeediast otsida. Pikne 13. mai 2024, kell 22:30 (EEST)

Jah, vanasti ei olnud, aga Vikipeedia ei ole ka niisugune entsüklopeedia nagu vanasti. Mina ei näe midagi halba selles, et see siin on, ja veel vähem ma näen midagi head selles, et seda siin ei ole. Ma ei tea, mis põhimõtteliselt saaks sellises asjas põhjendus olla. Mina kui lugeja olen rahul sellega, et see siin on. Andres (arutelu) 13. mai 2024, kell 23:29 (EEST)

Muud osa saaks täiendada, ja kui häda on selles, et varjutab, siis võib ka omaette artikliks teha. Meil on teisigi bibliograafilisi artikleid. --Andres (arutelu) 13. mai 2024, kell 23:32 (EEST)

Põhiolemuselt on Vikipeedia minu meelest ikka entsüklopeedia ja sellena teda minu meelst ka võetakse. Nii pinnapealselt ei ole mõtet arutada. Samamoodi küllap leidub ka neid, kes ei näe midagi halba selles, kui Vikipeediast leiab näiteks telekavad, busside sõiduplaanid või mis iganes.

Entsüklopeedilise käsitluse juurde saab lisada näitlikustavat materjali. Küsimus on selles, millises mahus on seda otstarbekas teha ja mida täpselt parasjagu näitlikustatakse. Kui me parasjagu ei oska materjali lisamist põhjendada, siis see näitabki, et tõenäoliselt on see materjal liigne.

Siin on üsna võimalik, et väljaande kohta ei ole paljut kirjutada. Isegi kui entsüklopeedilist käsitlust oluliselt täiendada, siis võtaks väljaande sisukord ikkagi artiklist ebaproportsionaalset suure osa. Praegu pole siia lisaks veel kogu sisukorda kopeeritud. Täiendamine vaevalt siin lahendus on. Sisukorra omaette lehele tõstmine oleks samuti puudulik lahendus, navigeerimisel oleks selle kõrvalise sisu tõttu ikkagi keerulisem entsüklopeedia põhisisu leida, see segaks ka otsitulemustes.

Kui mõnda sarnasesse artiklisse on samamoodi väljaande mahukas sisukord kopeeritud, siis on see samamoodi probleemne. Mõni põhiosas bibliograafilise sisuga lehekülg küllap oleks enam põhjendatud. Võib-olla mõne tuntud autori tuntud tööde loend vmt. Pikne 15. mai 2024, kell 20:41 (EEST)

Selle me peamegi otsustama vastavalt sellele, mida me siin näha tahaksime ja mida me teha suudaksime. Vaevalt me saame selle kuidagi tuletada entsüklopeedia mõistest.

Mida pidada siin põhjenduseks? Kas meil on mingid üldised kriteeriumid? Minu arvates näitlikustab see sisukord tollaseid Eesti humanitaarteadusi ja on seetõttu sisuliselt informatiivne ja väga huvitav lugemine. Samuti aitab see artikleid leida.

Ja mis põhjendab seda nõuet, et peab olema kindel proportsioon alaosade pikkuse vahel? Kuidas üldse varjutamine saab tekkida, kui on olemas jaotised ja sisukord?

Sellest ma ei saa üldse aru, kuidas mitme artikli olemasolu lugejat segab. Praegu Sa ütled, et kui kokku panna, siis segab, ja lahku viia, siis ka segab. Kas mitte mitme alajaotuse ja mitme artikli olemasolu pole segav sõltumata nende pikkusest?

Meil on eraldi artiklitena vähemalt kahe isiku kirjutiste kirjed, samuti Loomingu Raamatukogu ja mõne teise sarja nimekirjad. Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 12:26 (EEST)

Ma ei ole nõus sellega, et ei ole võimalik teada, mis on hariliku entsüklopeedia põhioluemus ega sellega, et seda ei ole võimalik siin aluseks võtta. Minu jaoks on ilmne, et eeskätt just sellest oleme Vikipeediat kirjutades lähtunud. Miks ma peaksin tahtma, et Vikipeedia oleks midagi muud kui entsüklopeedia? Entsüklopeedia ei pea asendama igasuguseid katalooge, käsitletavaid teoseid endid ega muid väljaandeid, mis ei ole entsüklopeediad.

No just, näitlikustab eeskätt tollaseid Eesti humanitaarteaduseid, aga selle artikli teema on konkreetne väljaanne, mitte tollased Eesti humanitaarteadused.

Ma ei väida, et on otseselt mingi nõue proportsioonide kohta. Ma lihtsalt püüan selgitada, miks mulle näib, et selles artiklis on põhiosas midagi muud kui ühe väljaande kohta käivast entsüklopeediaartiklist võiks oodata. Mulle tundub, et proportsioonide kaudu saab seda enamvähem üldarusaadavalt selgitada.

Segab sellepärast, et lugeja eeldatavasti otsib entsüklopeediast eestkätt entsüklopeedilist käsitlust ja seda on paratamatult raskem leida, kui ta leiab lisaks palju igasugused muid asju, mida entsüklopeediast ei ootaks.

Loetelu võib olla enam põhjendatud, kui loetletakse artikliväärilisi asju, Loomingu Raamatukogu puhul võib-olla on nii. Pikne 20. mai 2024, kell 20:42 (EEST)