2S5 Giatsint-S
| 2S5 Giatsint-S | |
|---|---|
 Ukraina Giatsint-S 2018. aastal | |
| Päritoluriik |
 Nõukogude Liit |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1976– |
| Sõjad | Vene-Ukraina sõda[1] |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstrueeritud | 1967–1974 |
| Tootja |
Uraltransmaš Motovilihhinskije zavodõ |
| Tootmises | 1976–1993 |
| Toodetud ühikuid | kuni 2000 |
| Variandid | 2A36 Giatsint-B |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 28.2 t |
| Pikkus | 8.33 m |
| Laius | 3.25 m |
| Kõrgus | 2.76 m |
| Meeskond | 5 |
|
| |
| Mürsk | 30 |
| Kaliiber | 152 mm |
| Tõhus laskeulatus | 28.4 km |
| Maksimaalne laskeulatus | 37 km |
|
| |
| Soomus | 15 mm |
Muu relvastus | 1 × 7,62-mm PKT |
| Mootor | V-12 diisel 530 hj |
Tegevusulatus | maantel 500 km |
| Kiirus |
63 km/h maantel 25–30 km/h maastikul |
152 mm liikurhaubits 2S5 Giatsint-S (vene keeles Гиацинт–С) on Nõukogude Liidus valmistatud keskmine liikurhaubits. GRAU indeks 2S5, NATO M1981. Vene kaliibrisüsteemi järgi nimetatakse ka kahuriks.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Giatsint-S töötati välja 1970. aastail ja selle seeriatootmine algas 1976. Laskeseade on võetud välisuurtükilt Giatsint-B.
Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Eritrea – 13 tk seisuga veebruar 2024.
Ukraina[2]
Usbekistan
Valgevene – 107 tk seisuga veebruar 2024.
Venemaa – 120 tk teenistuses ja 550 hoiul seisuga veebruar 2024.[3]
Endised kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Giatsint-S Soome kaitsejõududes
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ЗСУ показали трофейну техніку, захоплену у росіян (відео) (vaadatud: 09.01.2023)
- ↑ На Півдні України тривають навчання артилеристів (vaadatud: 09.07.2022)
- ↑ The Military Balance 2024. – Lk 193.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- The Military Balance 2024 / International Institute for Strategic Studies. – Abingdon: Taylor & Francis, 2024. – 552 p. – ISBN 9781032780047.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2S5 Giatsint-S |
