Sidekriips
Sidekriips on kirjavahemärk -. Selle peamised funktsioonid õigekirjas on sidumine ja eraldamine. Lisaks sellele saab sidekriipsu kasutada ka lugemise hõlbustamiseks ja sõnade asendamiseks.[1]
Sidekriips kui siduja[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti õigekirjas on siduva sidekriipsu kasutamine kohustuslik.
Siduvat sidekriipsu kasutatakse nendel juhtudel:
- Liitsõnade koondamisel, kus kriips seob kaks eraldi seisvat sõna üheks sõnaks. Hõbe- ja kuldesemed, laevakokad ja -madrused.
- Liitsõnu saab koondada ka sulgudega. Kõik (hõbe-, kuld-) ehted.
- Kuid ühe sulustatud komponendi puhul ei kasutata sidekriipsu. Kõik (kuld)ehted.
- Poolitamisel, kus rea lõppu mittemahtuv sõnapoolik viiakse üle järgmise rea algusesse.
- Eesti õigekirja poolitusreeglid:
- Esimest järku poolituskoht asub iga tüve ees. Hane-kasvandus, veo-auto, vee-kraan.
- Võõrosiste puhul pole tüvepiiri nägemine vajalik. Eks-tserpt või ekst-spert, mõlemad on korrektsed.
- Teist järku poolituskoht asub tüvepiiride vahel. Ai-and, ani-oon, kara-uul.
- Ühetüvelisi sõnu poolitatakse lahksilpsete vokaalide vahelt ja nende vahel olevaist konsonanditähtedest viimast või ainukest järgmisele reale viies. Vat-rab, kar-dioid, ka-rauul.
- Ühteainsat tähte sõnast ega liitiumiosast ei viida üle ega jäta rea lõppu.[2]
- Eesti õigekirja poolitusreeglid:
Sidekriips kui eraldaja[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti õigekirjas on eraldava sidekriipsu kasutamine sageli kirjutaja otsustada, sest tihtipeale on tegu selgitussidekriipsuga ja seda kasutatakse parema loetavuse eesmärgil. Kuid on ka juhtumeid, kus eraldussidekriipsu kasutamine on kohustuslik.[3]
Eraldavat sidekriipsu kasutatakse nendel juhtudel:
- Et näidata tüvepiiri.
- Pikkades liitsõnades. Allmaaraudtee-liiniinspektor = all-maaraudteeliiniinspektor.
- Liitiumiosade rühmitamiseks. Allmaaraudteeliini-inspektor on inspektorite liik, allmaaraudtee-liiniinspektor on liiniinspektorite liik.
- Eksilugemise vältimiseks. Puu-rauk või puur-auk.
- Enam kui kahe sama tähe järjendis. Maa-ala, krepp-paber, mee-eelistaja.[4]
NB! Tuleb jälgida, et liitsõnad osad rühmituvad õigesti ning vajadusel peaks lisama teise sidekriipsu. Kohatu oleks kirjutada kodu-uurimisjuhid, sest see viitab kodustele uurimisjuhtidele, arusaadavam oleks kirjutada koduuurimisjuhid, kodu-uurimis-juhid, koduuurimise juhid, kodu-uurimise juhid jne.[5]
- Liitumites, kus komponent on suurtäheline või jutumärkides. Kaug-Ida, eba-Aristoteles või Eba-Aristoteles, “Brand”-näidend, uulitsapoisi-“haridus”.
- Kuid “Brand”näidend ja uulitsapoisi”haridus” võivad uuendina kõne alla tulla.
- Kui selline sõna muutub väiketäheseks sõnamoodusti tagajärjel siis ei kasutata sidekriipsu, kuna selle otstarve on kadunud. Ebaaristootelik, kaugidalane.
- Kompulatiivliitnimisõnades, mida nimetatakse ka ja-sidekriipsuks.
- Ema-isa (ema ja isa), noad-kahvlid, kimpsud-kompsud.
NB! Kompulatiivide moodustamise puhul käib eelseisev täiend kogu liitsõna, seega ka teise sõna kohta.
- Paarisomadussõnade puhul võib sõna kirjutada sidekriipsuga. Hallikas-kollane, naiiv-romantiline, atomistlik-molekulaarne.
- Kuid see on vajalik peamiselt siis kui kumbagi osa soovitakse eraldi käänata ja esikomponendil on täielik sõnakuju. Hallikal-kollakal, mustal-valgel.
- Paarid, kus esikomponendi käänamine pole võimalik, võib need kirjutada ilma sidekriipsuta. Sinipunane = sini-punane, naiivromantiline = naiiv-romantiline.
- Paarid, kus esikomponendi käänamine on võimalik, võib jätta need ka muutmata ja osa kirjutatakse sellel juhul kokku. Hallikaskollakad, kumernõgus, mustvalgel.
- Lik-, lis-liitelise esikomponendi ja pikkade võõrsõnade puhul on tavaks kasutada sidekriipsu. Spekulatiiv-allegoorilises, onomatopoeetili-deskriptiivseid.
- Reduplikatiivadverbides, kus sidekriips on valdav, kuid funktsioonitu. Samm-sammult = sammsammult, järk-järgult = järkjärgult
- Sama kehtib fraaside kohta. Võib-olla = võibolla, nii-öelda = niiöelda.
- Sõnade veerimise, venitamise või silpide kaupa rõhutamisel. G-h-a-n-a, tr-r-r!, me-he-le.
- Liitsõna lühendites ühendatakse osad sidekriipsuga kui nende lühendamisel on kasutatud muid võimalusi peale valiktähtlühendi. Ped-dr (pedagoogikadoktor), reg-süsteemid (regulatsioonisüsteemid).[6]
- Liitomadussõnades, kui selle eesosa on nimi. Peipsi-lähedane, Vene-aegne, Mozarti-taoline.
- Kuid kui see omadussõna on rohkem kui kahesõnaline, siis ei panda sidekriipsu. Musta mere äärne, kuninganna Victoria aegne, Wolfgang Amadeus Mozarti aegne.
- Selle alla kuuluvad ka täiendosad, mis täpsustavad nimedes asukohta. Lõuna-Eesti, Väike-Maarja, Uus-Lõuna-Wales, Sauna-Madis.
- Kui käänata rahvapäraseid paarissõnu, mis juba kirjutatakse sidekriipsuga, siis käänduvad mõlemad pooled. Naised-lapsed, naiste-laste, mitu-setu, mitut-setut.
- Vahemaade puhul võib panna kas mõttekriipsu või sidekriipsu. Volga-Doni kanal või Volga--Doni kanal, Tallinna-Peterburi maantee, Tallinna-Amsterdami-Londoni lennuliin, loode-kagu suund.
- Kokkukirjutistes, kui üks sõnaosa on tähelühend, täht või tsitaatsõna.
- Üksiktähe järel. A-täht, T-särk, C-vitamiin.
- Tähelühendi järel kui lühendile lisatakse muutelõpp. A-sse, aü-le, postimees.ee-st
- Tsitaatsõnade puhul. Aedvilja-quiche, topless-neiu.
- Muudel juhtudel jääb sidekriipsu kasutamine kirjutaja enda otsustada.
- Liitsõnad, kus eesosa on märk või number. 8tunnine tööpäev või 8-tunnine tööpäev, 50aastane, +-märk.
- Käänates märke, numbreid ja suurtähtlühendeid. LHV-ga või LHVga, 264-st või 264st.[7]
Sidekriipsu kasutamise eriseigad[muuda | muuda lähteteksti]
- Sageli kasutatakse sidekriipsu numbriindeksi lisamisel nimele, kuid mitmesõnalise nime puhul see pikeneb ja muutub mõttekriipsuks. Kontserdisari Pirita 88, ruumilaev “Sojuz 5”.
- Kasutades ja-sidekriipsu kahe autori nime ühendamisel, jäävad mõlemad nimed käänduma. Stefani-Boltzmanni, Wanradti-Koelli.
- Kaksikperekonnanime puhul esiosa ei käändu. Scultz-Bertami kirjad.
- Tavaliselt kasutatakse koondliitumites ühte sidekriipsu. Marja-puuviljamahlad, ajaloo-keeleteaduskond.
- Põhisõna paaris- või mitmikmõistetele lisamisel kasutatakse kahte või enamat. Puna-rohe-värvipimedus, inim-masin-süsteem.
- Käsikirjades dubleeritakse sidekriips järgmise rea algusesse näitamaks, et tegu ei ole lihtsalt poolitamisega.
samm-
-sammult
- Sõnad seenior ja juunior võib lisada nimele sidekriipsuga, kuid see on tarbetu. Tamm seenior või Tamm-seenior.
- Kui nimi on kaheosaline on perekonna ühendamine seenior- või juunior-osaga viga. Robert Downey Junior.[8]
- Sama kehtib ka kaksikeesnimede puhul. Mari-Annile, Falk.Valguga, Anni-Liisile.
- Ad hoc sõnade sidumine ahelliitumiks. Aega-küll-meeleolu, anna-mulle-andeks-naeratus, mis-see-minusse-puutub-nägu.
- Rahvapärased liitiumi, kus nime kasutatakse omastava eesliitena. Liisa-tädi (tädi Liisa), Seegeni-mutt, Juuli-preili, Kastani-härra.
- Tuletised, mis on saadud mitmesõnalistest nimedes, et neid oleks kergem lugeda. Saul-bellow’lik kirjeldus, addis-abebalane, bernard-kangrolik romaan.[9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. pp 420-421.
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. lk 421.
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. lk 421.
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. pp 421-422.
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. lk 422.
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. pp 420-423.
- ↑ Erelt M., Erelt T., Ross K. Eesti keele käsiraamat. pp 136-138.
- ↑ Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lk 424.
- ↑ Erelt M., Erelt T., Ross K. Eesti keele käsiraamat. Lk 138.