W3C-validity not checked.

Lühikirjeldus

English: Main administrative divisions of india

India consists of 28 states and eight union territories. All states, and the three union territories of Jammu and Kashmir, Puducherry and Delhi, have elected legislatures and governments patterned on the Westminster model. The other five union territories are directly ruled by the Central government through appointed administrators. In 1956, under the States Reorganisation Act, states were formed on a linguistic basis.^[1] Since then, this structure has remained largely unchanged.

Each state or union territory is further divided into administrative districts.^[2] The districts in turn are further divided into:

• in rural areas: (named tehsils / taluks / mandals / subdivisions / circles / communes depending of the state or territory), local councils (gram panchayats), and eventually into villages and wards (gram sabhas), or
• in large urban areas: metropoles (comparable to subdistricts but with more autonomy), municipalities (or municipal corporations), and eventually into civic zones and civic wards.

For interstate cooperation and planning, the 28 states and 8 union territories are also grouped into 6 zones.

Esperanto: Subŝtatoj kaj teritorioj de Barato

Norsk nynorsk: Indiske statar og territorium

References

1. ↑ States Reorganisation Act, 1956. Constitution of India. Commonwealth Legal Information Institute. Archived from the original on 2008-05-16. Retrieved on 31 October 2007.; See also: Political integration of India.
2. ↑ Districts of India. Government of India. National Informatics Centre (NIC). Retrieved on 25 November 2007.

Litsents

Autoriõiguse omanikuna avaldan selle teose järgmiste litsentside all:

Luba on antud selle dokumendi kopeerimiseks, avaldamiseks ja/või muutmiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versiooni 1.2 või hilisema Vaba Tarkvara Fondi avaldatud versiooni tingimuste alusel; muutumatute osadeta, esikaane tekstideta ja tagakaane tekstideta. Sellest loast on lisatud koopia leheküljel pealkirjaga "GNU Free Documentation License".http://www.gnu.org/copyleft/fdl.htmlGFDLGNU Free Documentation Licensetruetrue

	See fail kuulub jurisdiktsiooniga sidumata Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0" alla.
	Tohid: jagada – teost kopeerida, levitada ja edastada kohandada – valmistada muudetud teoseid Järgmistel tingimustel: omistamine – Pead materjali sobival viisil autorile omistama, tooma ära litsentsi lingi ja märkima ära, kas on tehtud muudatusi. Sobib, kui teed seda mõistlikul viisil, kuid seejuures ei tohi jääda muljet, et litsentsiandja tõstab esile sind või seda, et sina materjali kasutad. sarnaselt jagamine – Kui töötled, kujundad ümber või arendad materjali edasi, siis pead oma töö levitamiseks kasutama sama litsentsi, mille all on algupärand, või ühilduvat litsentsi.
	See litsentsimärgis lisati sellele failile GFDL-i litsentsimisuuenduse raames.http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/CC BY-SA 3.0Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0truetrue

See fail kuulub Creative Commonsi üldise litsentsi "Autorile viitamine 2.5" alla.

Tohid:

• jagada – teost kopeerida, levitada ja edastada
• kohandada – valmistada muudetud teoseid

Järgmistel tingimustel:

• omistamine – Pead materjali sobival viisil autorile omistama, tooma ära litsentsi lingi ja märkima ära, kas on tehtud muudatusi. Sobib, kui teed seda mõistlikul viisil, kuid seejuures ei tohi jääda muljet, et litsentsiandja tõstab esile sind või seda, et sina materjali kasutad.

https://creativecommons.org/licenses/by/2.5CC BY 2.5 Creative Commons Attribution 2.5 truetrue

Sa võid valida endale sobiva litsentsi.