Peter von Glehn

Allikas: Vikipeedia
Peter von Glehn

Peter von Glehn (vene Пётр Петрович Глен ; 8. november (vkj 27. oktoober) 1835 Jälgimäe mõis16. aprill (4. aprill) 1876 Peterburi) oli baltisaksa botaanik.

Peter von Glehn sündis Harjumaal Jälgimäe mõisas Peter von Glehn vanema ja tema abikaasa, Auguste Caroline Marie Burchardt von Bellavary vanima lapsena. Tema noorem vend Nikolai oli Nõmme rajaja, peale tema oli Peteril ka kolm õde: Marie Elisabeth (sünd. 1840), Julie Wilhelmine (1842–1867) ja Marie (1843–1884).

Glehn alustas kooliteed Tallinna Toomkoolis. Aastatel 1854-1858 õppis ta Tartu Ülikoolis botaanikat ja zooloogiat. Ülikooli lõpetas ta kuldmedaliga. Aastatel 1858-1862 osales Glehn Vene Keiserliku Geograafia Seltsi ülesandel ekspeditsioonidel Ida-Siberis, Amuurimaal ja Sahhalinil, mille tulemusel kirjutas ta kaks teost Siberi floorast.

Aastal 1865 suundus Peter von Glehn elama Sankt Peterburgi ning töötas sealses botaanikaaias oma surmani. Peter oli abielus Leopoldine von Bergiga.

Peter von Glehni järgi on nimetatud Glehni kuusk ja sarikaliste sugukonda kuuluv ravimtaim randgleenia.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Teinbas, Lembit. Jälgimäe mõis - 350 (II osa). Saku sõnumid: [1]